10 teaduse tippsündmust 2014
Esimene sünteetilise pärilikkusainega elusorganism  DNA on pärilikkusinfo kandjaks enamike elusorganismide jaoks. Info kodeerimiseks kasutatakse vaid nelja erinevat nukleotiidi. Adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T) saab moodustada lugematul arvul erinevaid pärilikkusaine ahelaid, pannes sellega aluse eluslooduse mitmekesisusele. Samal ajal saab nende abil anda edasi juhiseid vaid 20 erineva aminohappe sünteesimiseks, mida siis valkude ehitamiseks kasutada. Selle aasta mais teatasid aga USA teadlased pärast 15 aastat kestnud pingsat tööd, et on esimest korda loonud bakteri, mille geenikoodist võib leida kahte nukleotiidi, mida looduses ei kohta. Bakterid andsid sünteetilist pärilikkusainet edasi ka järgmistele põlvkondadele. Kolme aluspaariga kasvas võimalike aminohapete hulk 216ni. Teadlased loodavad järgmise sammuna panna poolsünteetilised organismid tootma näiteks meditsiinis ja energeetikasektoris kasulikke uudseid valke, mida looduses ei kohta. Komeedil maandus esimene inimtekkeline objekt Philae poolt oma maandumispaigast tehtud ülesvõte. Novembris laskus enam kui kümme aastat kestnud ja 6,5 miljardi pikkuse teekonna järel komeedile 67P/Tšurjumov-Gerassimenko Euroopa Kosmoseagentuuri poolt konstrueeritud automaatjaam Philae. Sondist sai sellega esimene inimtekkeline objekt, mis kunagi tervena komeedile toimetatud. Philael polnud aga tehnilise tõrke tõttu võimalik end harpuunidega komeedi pinna külge ankurdada. Seetõttu komeedil kaks põrget tehes sattus sond kalju varju. Nii ei lange päikesepaneelidele päeva jooksul selle töös hoidmiseks piisavalt valgust. Philae jõudis saata sellele vaatamata enne uinumist Maale külluslikult andmeid. Astronoomid loodavad, et sond ärkab veebruaris või märtsis, kui komeet Päikesele lähemale jõuab. Samal ajal on Philae komeedile toimetanud ja selle ümber tiirlema jäänud sond Rosetta suutnud juba kindlaks teha, et komeedil leiduva vee täpne koostis ei ühti Maal kohatavaga. Leid vihjab, et planeedi veevarusid ei täiendanud Kuiperi vööst ega Öpik-Oorti pilvest pärinevad komeedid. Kunstimeel oli juba ürginimestel Homo erectus jättis merekarbile vaevumärgatava jälje. Enam kui saja aasta eest leiti Indoneesias Jaava saarelt ürginimeste poolt töödeldud merekarpe. Leiud jäid aga kümneteks aastateks Hollandi muuseumi hoiuriiulitele vedelema, et siis 2007. aastal Austraalia teadlaste silme ette sattuda. Üksikasjalike analüüside järel järeldas töörühm selle aasta detsembris, et ühte karpi kattev geomeetriline muster loodi vähemal 430 000 aastat tagasi, kui maamunal kõndis veel Homo erectus. Avastus annab mõista, et inimeste vaimse võimekuse kasv oli suhteliselt pikaajaline protsess, H. erectus aga arvatust osavam. Septembris tõdesid antropoloogid, et abstraktne väljendusvõime oli ka nüüdisinimeste väljasurnud lähisugulastel – neandertallastel. Järelduseni viis Gibraltaril asuva Gorhami koopa seinu kaunistav risti-rästi joonestik. Oktoobris märgiti aga, et Indoneesias asuva Marose karsti koopamaalingud võivad olla Euroopas asuva El Castillo koopamaalingutest isegi vanemad. Tahe kujutava kunstiga tegelda näis kerkivat üle kogu maailma pea samaaegselt. Siirdatud emakaga naine sünnitas poja  Selle aasta mais sündis 36-aastasel Mayer-Rokitansky-Küster-Hauseri (MRKH) sündroomi all kannatanud naisel terve poeg. Arenguhäire tulemusel ei arene emakas korralikult välja või on tupp tavapärasest oluliselt lühem. Aastatel 2012-2013 siirdasid arstiteadlased üheksale rootsi naisele elavatelt doonoritelt pärinenud emaka. Valdav enamik elunditest pärines naiste pereliikmetelt, poja sünnitanud naise oma aga 61-aastaselt peretuttavalt. Edukas sünd annab lootust mitmetele naistele. Probleem puudutab vähemal või rohkemal määral iga 4000-5000ndat naist. Kuu varem olid USA teadlased teatanud, et suutsid kasvatada neljale MRKH-sündroomiga naisele katseklaasis nende keharakkudest asendustupe ja selle edukalt nende kehaga lõimida. Kuna katsed toimusid 4-8 aasta eest, on tõenäoline, et meetod on ohutu. Pärm sai tehiskromosoomi Tosina aasta eest lõid teadlased esimese kunstliku viiruse, neli aastat hiljem ärkas elule esimene sünteesitud genoomiga bakter. Üle-eelmisel aastal suudeti luua esimene elusorganismi täielikult kirjeldav arvutimudel. Selle aasta märtsis tutvustasid Ameerika Ühendriikide teadlased maailmale aga esimest tehiskromosoomiga päristuumset organismi. Viimase tarbeks lükkis töörühm õiges järjekorras üksteise otsa ritta 12 miljonit nukleotiidi ja asendas seejärel sellega sama funktsiooni täitva pärmi loodusliku päritolu kromosoomi. Teadlased eemaldasid kromosoomist ka ohtralt mittevajalikke pärilikkusaine lõike. Maa asub Laniakea superparves   Maa ja Päikesesüsteemi koduks olev Linnutee võib tunduda oma paarisaja miljardi tähe ja 100 000 valgusaastani küündiva läbimõõduga hiiglaslik. Kosmilises mastaabis on Linnutee siiski vaid tilluke kübe. Astronoomid teatasid septembris, on suutnud uudse meetodi abil piiritleda täpsemalt galaktikate superparvede piire. Hiiglaslikud galaktikate kogumid moodustavad nähtava aine kogumite selgrooks oleva tumeaine kärgstruktuuri sõlmpunktidesse. Uuest tööst ilmneb, et Maa asub Laniakea superparves, millesse kuulub 100 000 galaktikat ja mille kogumass ületab Päikese oma ligikaudu 100 miljonit miljardit korda. Isegi valgusel kulub superparve ühest otsast teise jõudmiseks 500 miljonit aastat. Noorte veri noorendab aju  Mõne aasta eest leidsid Stanfordi ülikooli teadlased, et gooti romaanides võis olla mõningane tõetera. Vanade hiirte verd noorloomade verega täiendamisel oli võimalik kasvatada esimeste vaimset võimekust. Kui toona polnud teadlased päris kindlad, mis taolise tulemini viis, siis selleks aastaks suutsid nad eraldada vereplasmast signaalmolekuli, mis ergutab uute närvirakkude teket ja tõstab lihaste toonust. Kuna teadlased pole siiski veel täiesti kindlad, et vereplasmas pole peale signaalvalgu GDF11 teisi ühendeid, mis vaimset võimekust parandavad, siis hakati Alzheimeri tõbe põdevatele inimestele siirdama selle aasta oktoobris prooviks kõiki noorte doonorite vereplasma komponente. Ilmavalgust nägi esimene kilobotite parv  Augustis teatasid arvutiteadlased, et on pannud ühise eesmärgi nimel tegutsema 1024 autonoomset robotit. Kilobotite parve tollise läbimõõduga liikmed suutsid üksteisega pidevalt suheldes koondada ennast iseseisvalt käsu peale mitmesugusteks erinevateks kahemõõtmelisteks sümboliteks ja tähtedeks. Kuigi protsessi algatamine nõudis inimlikku sekkumist ja parve liikmete arv jäi kordades alla ühiseluliste putukate kolooniate omale, annab töö julgustust, et praktilisi ülesandeid täitvate robotsülemite loomine ei pruugi olla väga kauge tulevik. Stonehenge on vaid jäämäe tipp  Nelja aasta vältel kuulsa Inglismaal asuva kiviringi ümbruse pinnast magnetomeetri, radari ja 3D-laserskänneriga kaardistanud arheoloogid teatasid, et Stonehenge oli vaid osa suuremast kompleksist. Sajanditega võib olla maa alla mattunud kümneid kiviringe, kääpaid, pühapaiku ning muid rajatisi. Suurim radariga leitud kiviring on 1,5-kilomeetrise läbimõõduga ja koosneb pea 60st kivisambast. Muu hulgas püüti pildile 17 uut monumenti ja 33 meetri pikkune 6000 aasta vanune puithoone, mis leidis ilmselt rakendust surnute teise ilma saatmisel. Leidude edasine uurimine nõuab aga juba labida kätte võtmist Lindude tekkelugu sai oluliselt selgemaks  Lindude liigiteke sai detsembris ilmunud uurimuse kohaselt õige hoo sisse 10-15 miljonit aastat pärast sauruste hukku. Järelduseni jõudmiseks võrdlesid teadlased omavahel 48 linnuliigi genoomi. Geeniuuring näitas muu hulgas, et juba õige pea lahknesid linnud kaheks suuremaks rühmaks, näiteks on teineteisest olemuslikult erinevad tuvid ja varblased. Samuti koorus palju uut välja lindude sugukromosoomide, hammaste kaotamise ja häälitsuste tegemise kohta. Juulis ilmunud uuringus märgiti aga sadade elavate ja väljasurnud linnuliikide ning lindude eellaste kõrvutamise põhjal, et tänapäeva nähtav linnurikkus poleks saanud võimalikuks ilma dinosauruste kümneid miljoneid aastaid kestnud järjepideva kahanemiseta. Umbes 50 miljoni aastaga vähenes lindude eellastest teropoodide kehakaal 163 kilogrammilt kuni 0,8 kilogrammini. Kümneid aastaid vaid lindudele iseloomulikuks peetud suled katsid enamikke saurusi aga juba vähemalt 200 miljonit aastat tagasi.
