Uuring: Eesti laste kehaline passiivsus seab nende tervise ohtu
Just sellised tulemused selgusid Tervise arengu instituudi (TAI) osalusel läbi viidud uuringust. TAI on alates 2007. aastast osalenud üle-euroopalises laste terviseuuringus IDEFICS, milles uuriti üle 10 000 lapse kaheksast Euroopa riigist. Uuringu käigus mõõdeti ka laste kehalist aktiivsust, mille tulemustest ilmus hiljuti kokkuvõte ajakirjas International Journal of Obesity. "Kui soovitustele vastavalt ehk vähemalt 60 minutit mõõdukat kuni tugevat aktiivsust, käitus 13 protsenti uuringus osalenud Eesti tüdrukutest ja 27 protsenti poistest, siis ka teistes uuringus osalenud maades oli olukord samalaadne," selgitas TAI teadur ja Tartu Ülikooli isiksusepsühholoogia lektor Kenn Konstabel. "Me võime neid samu numbreid vaadata ka teiselt poolt: 87 protsenti tüdrukutest ja 73 protsenti poistest – enamik lastest – ei ole kehaliselt piisavalt aktiivsed," lisas Konstabel. Tüdrukutest olid vähemalt 60 minutit aktiivsed 2-15 protsenti ja poistest 10-34 protsenti. Aktiivseimad tüdrukud on Rootsis ja poisid Belgias, kõige vähem aktiivsed on tüdrukud Küprosel ja poisid Itaalias. Konstabel lisas, et uuringust tuli samuti välja, et maades, kus lapsed on kõige vähem aktiivsed, on ka ülekaaluliste laste protsent suurim. "Kõigis maades olid tüdrukud oluliselt vähem aktiivsed kui poisid." Uuringus jaotati laste päevane aktiivsus kolmeks kategooriaks: mõõdukas kuni tugev aktiivsus (nt jooksmine või trenn), kerge aktiivsus (nt kõndimine) ja isumine. Kui mõõduka ja tugeva aktiivsuse osakaal vanuse kasvades pisut suurenes (2-aastastel poistel keskmiselt 24 minutit päevas, 10-aastastel keskmiselt 48 minutit päevas), siis palju rohkem kasvas istudes veedetud aeg (vastavalt 237 ja 378 minutit), samuti kahanes kerge aktiivsus (vastavalt 410 ja 360 minutit). Varasemast on teada, et istudes veedetud aeg suureneb Eesti lastel ka peale 10. eluaastat, kuid mõõdukat kuni tugevat aktiivsust jääb kooliealistel lastel iga aastaga vähemaks. Samuti on nädalavahetustel aktiivsus enamasti väiksem kui tööpäevadel. Kooli arvelt tuleb vaid väike osa. Suur osa tuleb ikkagi arvuti ja teleka taga istumisest. "Siinkohal saavad vanemad laste aktiivsust parandada nende ekraaniaega jälgides ja neid võimalusel neid jala kooli saates. Väike asi, mida kool saab teha, on pakkuda õpilastele aktiivseid vahetunde või püstitõusmise pause, et lapsed saaksid ringutada. Selline lühike paus aitab vähendab pika istumise kahjulikku mõju," rääkis Konstabel. Kehaline aktiivsus on oluline optimaalse tervise tagamiseks: see mõjutab nii südame-veresoonkonna tervist, luutihedust kui ka ülekaalulisuse tõenäosust, samuti aitab üle saada stressist. Joonis näitab soovituste järgimist maade kaupa. Sinine osa kujutab lapsi, kes on aktiivsed vähemalt tund aega päevas, punane osa neid, kes on aktiivsed pool tundi kuni tund päevas.
