Kui suur on tõenäosus näha Eestis sisserändajaid Lähis-Idast?
Kas ka Eestisse võivad jõuda põgenikud Lähis-Idast? Seda, et kuskilt ühtegi ei tule, ei saa kindlasti väita. Aga suuremahulist sisserännet Eestisse nendest piirkondadest kindlasti ei tule. Miks see nii võib minna – kas tõesti külma ilma ja madalate sotsiaaltoetuste pärast? Need on juba tõesti piisavad põhjused. Eelkõige tuleb aga vaadata, mis sorti immigrandid need on. Võib tekkida olukord, kus Euroopa Liit palub meil vastu võtta teatud põgenikud. See võib olla olukorras, kus Lähis-Idas läheb hulluks, väga hulluks. Aga kui sisserändajad omal käel tulevad, siis esiteks on siia väga pikk tee ja nad ei tule lennukiga. Teiseks on selle pika tee peal palju paremaid kohti, kuhu jääda. Seega kliima mõjutab tõepoolest ja mõjutavad ka sotsiaaltoetused. Mõjutab ka kultuur. Kui vaadata kas või seda paanikat, milles britid olid aasta eest bulgaarlaste ja rumeenlaste pärast – tulevad kohe üle piiri ja meie riik kukub varemetesse. Ei tulnud aga peaaegu kedagi, numbrid jäid väga väikeseks. Põhjus on selles, et rumeenlased ja bulgaarlased lähevad riikidesse, mis on neile kultuuriliselt lähedased. Sama moodi on inimestega, kes tulevad Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast, täpsemini küll Põhja-Aafrika riikide kaudu. Nad lähevad riikidesse, kus neil on mugavam ja kus on ees nende kultuurikogukonnad. Eestis ei ole tugevat Lähis-Ida kogukonda. Eestis on küll märkimisväärne moslemikogukond, kuid need on Aserbaidžaani moslemid. Järgnevalt Eurostati andmetele tuginevalt graafikult saab vaadata, kuidas on muutunud asüülitaotlejate hulk viimase viie aasta jooksul. Animeeritud vaate nägemiseks tuleb vajutada graafiku allosas olevat play-nuppu.  Lähis-Ida sisserändest on räägitud rohkem, vähem on aga puudutatud Venemaa ja Ukraina põgenikke. Kui reaalne on, et Eestisse leiavad tee sisserändajad nendest riikidest? See, mis Venemaast saab, on omaette küsimus. Võimalik, et piirid pannakse ühel hetkel täiesti kinni. Kui Euroopa Liit võtab vastu sisserändajaid Lähis-Idast, siis kindlasti ei hakka Euroopa Liit sellist asja massiliselt tegema Venemaa suhtes. Venemaal võib küll tekkida olukord, kus on vaja lihtsalt teatud inimesed riigist välja saada. Selles osas ei tasu Eestil karta, et Euroopa Liit hakkaks suures mahus immigrante vastu võtma – ükski Euroopa riik ei taha väljastpoolt Euroopa Liitu immigrante vastu võtta. Muidugi on Eesti ja paar teist riiki venelastele kodusemad, aga kuidas see asi tegelikkuses välja hakkab nägema oleneb sellest, mis juhtuma hakkab. Erinevus võib olla nende osas, kellel siin on sugulussidemed eesti või vene perekondadega. Aga arvestada tuleb ka sellega, et Vene riigist lahkumine ei ole nii lihtne kui Lähis-Idast lahkumine. Ukraina on siin põgenike osas tõenäolisem. Samas aga on tee peal näiteks Poola, kellega neil on kultuurilisemalt ja perekondlikult lähedasemad sidemed kui meil. Eestis muidugi elab märkimisväärne Ukraina kogukond, aga üldises plaanis on need sisserändajate arvud sedavõrd väikesed, et ei mõjuta Eestit. Küll aga võidakse Eestit kasutada edasi liikumiseks Euroopa Liitu pääsemisel. Siinsed ettevõtted on aga olnud Ukraina tööliste suhtes positiivselt meelestatud ning see võib meile ka ühel hetkel vajalikuks osutuda. Sisserändajate kontekstis on räägitud ka survest riigi rahakotile. Kui suurt survet avaldab Eestile näiteks humanitaarabi osutamine? Need arvud, millest me räägime, on ikkagi nii väikesed, et see surve ei ole suur. Riigieelarvest lähevad suurimad summad ikkagi nendele asjadele, millele nad kogu aeg on läinud. Immigratsiooniga ongi nii, et seda kardetakse jubedalt. Eestis on ka kõneainet pakkunud Lääne-Euroopa immigratsioonivastased meeleavaldused, kuid sageli jäetakse mainimata, et ka Eestist tulnud immigrandid on need, kelle vastu meelt avaldatakse. Tegelikkuses pole mitte väljast poolt Euroopa Liitu tulev immigratsioon enamuse Euroopa riikide jaoks probleem – oluliselt rohkem on selleks Euroopa sisemigratsioon.
