Muusika on teataval määral universaalne
Kanada ja saksa teadlased korraldasid ekspeditsiooni sügavale vihmametsa benzele pügmeede juurde, kellel pole majapidamises ei raadiot ega televisiooni, internetist rääkimata ja mängisid neile ette täiesti tundmatut läänelikku muusikat, aga ka pügmeede enda muusikat. Samu palu, läänelikke ja pügmeedelikke, mängiti ette ka teisele katserühmale – Montreali inimestele. Teadlased eesotsas Hauke Egermanniga Berliini tehnikaülikoolist ja Montrealis asuvast McGilli ülikoolist kirjutavad nüüd ajakirjas Frontiers of Psychology, et pügmeed ja kanadalased said üsna ühtemoodi aru sellest, kas muusika oli ergutav või rahustav. Kuid see, kas muusika tekitas neis head või halba enesetunnet, oli kahel rühmal erimoodi. Põhjus võis olla selles, et benzele pügmeede kultuuris mängitakse muusikat eranditult selleks, et saada üle negatiivsetest emotsioonidest nagu hirmust või kurbusest. Seetõttu seondub muusika kuulamine neile juba iseenesest meeleolu paranemisega, sest ka selles katsesteatasid pügmeed kõigi muusikapalade kohta, et nende meeleolu neid kuulates pigem tõusis. Kuid Egermanni sõnul on ikkagi väga tähelepanuväärne see avastus, et kahe omavahel nii kauge rahva liikmed tajuvad muusika ergutavust või rahustavust erakordselt täpselt ühte ja sama moodi.
