Euroopa vananemise statistika: immigratsioonivastane poliitika hakkab negatiivselt mõjutama majandust
Euroopa riikide rahvastik vananeb ning sellega seoses seisavad riikidel praegu ja tulevikus ees tõsised tööhõivepoliitikat ja sotsiaalsüsteemi puudutavad väljakutsed, märgib statistikaameti peaanalüütik Anu Tõnurist Statistikablogis. Vananeva ühiskonna mõju ühiskonnale tervikuna analüüsitakse muuhulgas vanadussõltuvusmäära alusel. See näitab riigi vanemaealiste ehk vähemalt 65-aastaste suhet tööealistesse ehk 15–64-aastastesse. Viimase rahvaloenduse andmetel on vanadussõltuvusmäära põhjal kõige halvem olukord Itaalias ja Saksamaal, kus 100 tööealise kohta elab vastavalt 32 ja 31 pensioniealist. Eesti asub 32 riigi võrdluses 10. kohal. Eestis on loenduse andmetel iga 100 tööealise kohta 27 pensioniealist, lihtsustavalt väljendudes – iga nelja tööealise kohta üks pensioniealine. Võrreldes 2000. aasta rahvaloendusega on enamikus Euroopa riikides vanadussõltuvusmäär kasvanud. Suurimad muutused toimusid Saksamaal, Leedus, Lichtensteinis, Lätis ja Kreekas. Eestis elas 2000. aastal 22 pensioniealist 100 tööealise kohta.   Vanadussõltuvusmäära kohaselt on kõige kehvem olukord Itaalias ja Saksamaal, mille 2015. aasta rahvastikupüramiidid peegeldavad drastilist tööealise elanikkonna vähenemist. Allikas: Populationpyramid  Madala sündimuse ja oodatava eluea ning põlvkondade vaheldumise aja pikenemise tõttu jätkub vanadussõltuvusmäära kasvutrend Euroopas ka edaspidi. Tuginedes ÜRO rahvastikuprognoosile tuleb selleks, et kogu Euroopas säiliks vanadussõltuvusmäär alla 15 protsendi, tõsta aastaks 2025 pensionile mineku iga 70 eluaastani ning aastaks 2050 juba 75 aastani. Eesti statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi kasvab riigi vanadussõltuvusmäär 2025. aastaks 36 protsendini ning aastaks 2040 47-ni, mis tähendab üht pensioniealist kahe tööealise kohta. Miks see oluline on? Erinevate uuringute kohaselt toob see kaasa tööjõupuuduse. See omakorda tähendab, et majanduse normaalseks toimimiseks on tarvis avada tööturg ka võõrtööjõule mujalt maailmast.   Eesti ja Euroopa rahvastikupüramiidide võrdlus. 2015. aastal näevad need välja üsna sarnased. Mõlemad püramiidid aga väljendavad keskmise vanuse tõusu ning tööealise elanikkonna vähenemist. Allikas: Populationpyramid  OECD ja Euroopa Liidu erinevad raportid viitavad sellele, et vajadus Euroopa Liidu välise võõrtööjõu järele on juba kriitiline aastaks 2020. OECD migratsioonivaldkonna ekspert Jean-Christophe Dumont nentis, et kui sulgeda uks immigratsioonile, tuleb omakorda maksta lõivu majanduse arvelt. Dumont juhtis tähelepanu asjaolule, et Euroopa majanduse veduri Saksamaa, aga ka näiteks Hispaania ja Poola tööealine elanikkond väheneb lähiajal drastiliselt, mis omakorda aeglustab majanduskasvu. Aastaks 2050 langeb näiteks Saksamaa rahvastik praeguselt 82 miljonilt 74,7 miljonile. Samal ajal kasvab keskmine vanus 50 eluaastale. See kehtib muidugi tingimustes, kuhu pole juurde arvestatud võimalikku immigratsiooni. Immigratsioonivastane poliitika võib kätte maksta Seega tööturu olukorda annaks parandada võttes tööturule vastu oskustöölisi ja spetsialiste väljast poolt Euroopat. Majandusanalüütikud Joerg Peshner ja Constantions Fotakis tegid 2013. aastal Euroopa Komisjonile uuringu, mille kohaselt on vaja immigrante tööturule vastu võtta juba nüüd näiteks Austrias, Hollandis ja Soomes, et säilitada minimaalselt 1-protsendiline majanduskasv. Mitmetes uuringutes juhitakse tähelepanu asjaolule, et esiteks pole riigid veel endiselt saanud jagu majanduskriisi mõjudest, teiseks ajavad mitmed poliitikud, näiteks Marie Le Pen Prantsusmaal,Nigel Farage Ühendkuningriigis ja Geert Vilders Hollandis, tugevalt immigratsioonivastast poliitikat. See võib aga majanduslikus mõttes kümne aasta jooksul kujuneda n-ö endale jalga tulistamiseks, sest rahvastiku vananemine ja kahanemine viivad tööjõunappuseni ning majanduskasvu pidurdumiseni.
