Europarlament lubab igal riigil ise otsustada GMOde kasvatamise üle
Nii Eesti Keskkonnaühenduste Koda kui Eesti maaülikooli teadlased kiidavad geneetiliselt muundatud kultuuride kasvatamiseks valikuvõimaluse andmist, vahendasid ERRi raadiouudised. Keskkonnaministeeriumi hinnangul europarlamendi otsus Eestit praegu ei mõjuta, sest siinsed põllumehed ainsa Euroopa Liidus kasvatatava kultuuri ehk muundatud maisiga ei tegele. Europarlamendi otsuse kohaselt võib Eesti geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasvatamise keelustada, kuid näiteks Läti seda tegema ei pea. Kuigi direktiivi järgi peab riik püüdma takistada geneetiliselt muundatud kultuur piiri ülest levimist, siis võib naaberriik enda põllult siiski soovimatu kultuuri leida. Eesti maaülikooli taimekaitse osakonna dotsent Eve Veromann selgitas, miks ta otsust siiski heaks peab. "Näiteks kui Euroopa Liidu sees lubataks kasvatada geenmodifitseeritud rapsi, siis mina soovitaks küll Eesti seda eraldi keelata, sest rapsil on nii palju looduslikke sugulasi siin ja kindlasti poleks siis võimalik Eestis kasvatada maherapsi," ütles Veromann. Samuti poleks siis enam võimalik kasvatada tavarapsi, sest GMO raps levib kergesti ühelt põllult teisele. "Loodame, et teised riigid on samuti mõistlikud." Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja Meriliis Kotkase sõnul on positiivne, et nüüd saab iga riik ise oma seisukoha kujundada, kuid keskkonnaühenduste koda pooldab siiski GMOdest vaba Eestit. "Kuna need GMO-firmade lubadused on seni osutunud bluffiks – nad ei ole suutnud luua kõrgema saagikuse ja põuakindlusega taimi ka praegu on pigem suund sellele, et kasutatakse rohkem mürke – siis meie pooldaks pigem ettevaatusprintsiipi," ütles Kotkas. Keskkonnaministeeriumi andmetel Eestis ühtegi geneetiliselt muundatud põllukultuuri ei kasvatata. Otseselt piiranguid Eesti seadnud ei ole, aga muundatud organismi keskkonda viimiseks peab taotlema loa ministeeriumilt. Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialisti Tuuli Levandi sõnul on lubade taotlemise süsteem juhtumipõhine ja jääb selliseks ka pärast Europarlamendi otsust. Euroopa Liidu asjaajamine peaks aga otsusega koos kiiremaks muutuma. Vajadus direktiivi muutmiseks tekkis praegusest lubade menetlemise olukorrast, kus taotlemine võttis väga kaua aega, selgitas Levandi. Menetlus võis kesta isegi enam kui kümme aastat. Kui ka vastavad nõuded olid täidetud, ei saanud Levandi sõnul mõni kord luba anda. Selline situatsioon ei olnud rahuldav nii neile liikmesriikidele kes soovisid, kui ka neile, kes ei soovinud enda territooriumil GMOsid kasvatada. Uued reeglid jõustuvad kevadel.
