Atmosfäär võib päästa öö ja päeva
Kui planeet tiirleb tähele väga lähedal, siis hakkavad tähe hiigeltugevad loodejõud planeedi ööpäevalist pöörlemist pidurdama, kuni lõpuks võib planeet jääda püsivalt ühe küljega tähe poole, nii et seal küljel on kogu aeg päev, aga vastasküljel kogu aeg öö. Ööküljel võib minna nii külmaks, et atmosfääri gaasid külmuvad seal tahkeks ja atmosfäär kaob kogu planeedi ümbert. Kui planeedil atmosfääri ei ole, siis võib argumenteerida, et planeet ei tarvitse olla enam elukõlblik või on vähemalt palju vähem elukõlblik kui atmosfääriga planeet. Nüüd on kanada ja prantsuse teadlased teinud arvutusi, mille põhjal väidavad, et nii sünged ei tarvitse väljavaated siiski nii väga tihti ollagi. Jérémy Leconte Toronto ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Science, et kui planeedil on siiski algselt atmosfäär, siis võib õhumasside liikumine planeedi pöörlemist sedavõrd palju toetada, et tähe loodejõud ei suuda pöörlemist liiga palju aeglustada. Näiteks näitavad nende arvutused, et kui Maa-suurune planeet tiirleb tähe ümber, mille mass on 60 protsenti Päikese omast, siis suudab Maa atmosfääri tihedune atmosfäär seda vabalt pöörlemas hoida ka juhul, kui see tiirutab oma tähele kolm korda lähemal kui Maa Päikesele. Ent kui planeedi atmosfäär juhtub olema kümme korda tihedam kui Maa atmosfäär, siis võib see tiirelda tähele veelgi lähemal ja ikka kenasti pöörelda. Leconte'i ja kolleegide uurimistulemusest võime siis järeldada seda, et lootus maailmaruumist teisi elusolendeid leida on nüüd märgatavalt kasvanud, sest need lootused on mõnevõrra kasvanud kõige levinumat tüüpi tähtede juures tiirutavate planeetide puhul.
