Usutlus: Kas digitaaltehnoloogia painutab meie kujutlusvõimet, aega ja väärtusi?
Meie vestlus leiab ebatavalisele teemale kohaselt aset tavatus formaadis: intervjueerijana asun teadlastest 180 kilomeetri kaugusel ning meid ühendab vaid digitaaltehnoloogia vahendatud heli- ja kujutluspilt. Teisel pool telefoniühendust istuvad kolm Ühendkuningriigi sotsiaalantropoloogi: professor Nigel Rapport ja Huon Wardle St. Andrews’i ülikoolist ning Andrew Irving Manchesteri ülikoolist. Meie digitaalselt vahendatud helil tuginev suhe võimaldab vaid kujutleda, millised on need inimesed teisel pool helipilti. Nigel Rapport aga täidab selle kiirelt kirjeldusega: "Huon näeb välja nagu noor Marlon Brando, Andrew meenutab pisut halliseguste juustega Johnny Deppi." Mõttes lisan Nigeli hääle kõrvale Ain Lutsepa pildi. Meie kujutluses võiksid need kolm sotsiaalantropoloogi välja näha nii:  Uurin, kas ja kuidas on digitaalmeedia muutnud meie kujutlusvõimet ning võimet kujutleda? Huon Wardle sedastab meie vestluse alguses, et digitaaltehnoloogia on muutnud seda, kuidas me tajume aega ja ruumi. See on loonud võimaluse näha asju, mis asuvad meist geograafiliselt väga kaugel ja ka asju, mis on toimunud ammu enne meie aega. Andrew Irving lisab sinna juurde, et tehnikal on nii positiivne kui negatiivne mõju kujutlusvõimele. Andrew Irving töötas Ida-Aafrikas HI-viirusesse nakatunutega. Ta meenutab lugu sellest, kuidas patsiendid said digitaaltehnoloogia vahendusel teada, et on olemas ravim, mis võib pikendada nende eluiga. "Nende jaoks neid arstimeid ei eksisteerinud, ehkki neil oli info, et selline ravi on olemas näiteks USAs." Selle üheks põhjuseks võis olla ka asjaolu, et ravimid olid nakatunutele hinna tõttu kättesaamatud. Samas suutsid need inimesed kujutleda end elamas tervena. "Selles mõttes pakub digitaaltehnoloogia võimalust kujutleda asju, näiteks hea tervise juures olemist tänu info levimisele." Nigel Rapport aga toob välja kaks aspekti, millest kosmopoliitsus lähtub: 1) inimloomuse universaalsus, 2) selgelt eristuv individuaalsus. "Kosmopoliitsuse aspektist vaatlemegi inimesi kui universaalselt inimlikke olendeid ning samal ajal iga inimest eraldi indiviidina," selgitab ta. Digitaalmeedia võimaldab meil olla tihedalt seotud, võimaldab meil ületada rahvuste ja riikide piire. "Samas ma ei ütleks, et see digitaalmaailmas loodud kujutluspilt on kuidagi fundamentaalselt erinev sellest, mida me oleme harjunud kujutluspildiks pidama," märgib Rapport. Iga suhe, mis meil on, on omal moel kujutletud. Inimese suhe oma abikaasaga, intervjueeritava suhe intervjueerijaga, suhe kolleegidega – kõik need on omal moel ette kujutatud. "Minu tunnetus iseendast ja maailmast on suures osas ettekujutus. See on meile kui inimestele universaalselt omane ja samal ajal väga individuaalne," arutleb ta. Üha enam on hakatud rääkima aja ja tempode kiirenemisest. Kas me tajume aega kiirenenuna ja kas tehnoloogia tõepoolest on aega kiirendanud? Andrew Irving sedastab, et inimesed on maailmas alati olnud omavahel seotud, olgu selleks sidemeks migratsioon, majandus või sõjad. Lihtsalt nende sidemete iseloom muutub ajas. Muutunud on ajalisus. Meie kujutluspilti ajast ja ümbritsevast muutis tohutult näiteks fotojäädvustuse tegemine, märgib Irving. See võimaldas inimestel näha sündmusi, mida nad muidu poleks kunagi saanud näha. "Enne auruveduri leiutamist oli suurim kiirus, mida inimene suutis kujutleda, hobujõul liikumise kiirus. Siis tulid autod, seejärel lennukid, siis reaktiivlennukid. Veel enam – need inimesed, kes kord olid pidanud hobukiirust suurimaks, said veel oma elu lõpul näha inimest kõndimas kuul. Maailm muutus tohutult kokkusurutuks," kirjeldab ta ja võtab mõtte kokku lausega: "Tehnika on viimase saja aasta jooksul teinud läbi muutused, mis on tublisti muutnud meie kujutlust ajast ja ruumist." Huon Wardle jutustab aja kiirenemise juurde aga hoopis Tartus kohatud tudengilt kuuldud loo , kes valis USAs Montanast Chicagosse sõitmiseks lennuki asemel bussi, et nii kogeda USA kui riigi suurust. See võimaldas tal tajuda seda aega, mis kulub USAs pikkade vahemaade läbimiseks. Reisi käigus nägi ta aga piirkondi ja kohtus inimestega, kellega ta näiteks lennukiga lennates poleks kohtunud. Nigel Rapport võtab aja kiirenemisele kolmanda vaatepunkti. Ta põikab tagasi 20. sajandi algusesse ning toob mängu Virginia Woolfi. Woolf ei olnud rahul sellega, kuidas inglise romaanides kujutati inimest. Kujutluspildi konkreetsest tegelasest kujundasid enamasti sotsiaalsed normid ja arusaamad ning ühiskondlikud sidemed selles ajas. "Ent Virginia Woolfi sõnul hindavad inimesed aja kulgemist väga erinevalt, pidades seda kas kiireks või aeglaseks. Aeg, milles inimene tegelikult elab, võib olla tohutult erinev regulatiivsest ajast või sotsiaalsetest normidest. Woolf leidis, et kui tahta kujutada inimelu tõelähedaselt, tuleb austada, kuidas inimene aega tajub." Ühelt poolt võime öelda, et tehnoloogia võimaldab meil pidada aja kulgu palju kiiremaks, kui see on varem olnud. Aga see, kuidas inimesed tehnoloogiat tajuvad, on individuaalne. "Aeg pole kõigi jaoks kiirenenud ühtemoodi ja pole sugugi astunud sama sammu tehnoloogia kiirenemisega," ütleb Nigel Rapport. Järgmiseks teen teemas kannapöörde ja palun intervjueeritavatel analüüsida Pariisis toimunud terroriakti kosmopoliitsuse vaatepunktist. Andrew Irving toob esile mõtlemapanevad faktid: samal nädalal kui Pariisis tapeti 12 satiirilehe töötajat, jätsid Boko Harami rünnakutes elu 2300 nigeerlast. "See tõstatab küsimuse, miks on inimelu maailma erinevates paikades erineva väärtusega? Miks on need 12 elu väärtuslikumad kui 2300 inimest seal Nigeerias?" küsib ta. See toob teema taas piiravate kategooriate nagu rahvuse ja jõukuse juurde. Kas rikaste riikide nagu Prantsusmaa ja Saksamaa elaniku elu on väärtuslikum kui mõne ema või lapse elu Nigeerias? Nigel haarab sõnasabast kinni ja märgib, et kosmopoliitsus väärtustab iga inimest indiviidina. Inimeste lahterdamine mingisse gruppi kuuluvaks või sinna mitte kuuluvaks, inimelude pidamine väärtuslikuks või vähem väärtuslikuks, viivad paratamatult katastroofiliste sündmusteni, sellisteni, mida nägime Pariisis.
