Muudetud profiiliga footonid liiguvad valgusest aeglasemalt
Ajakirjas Science Express kirjeldatud eksperimentides kasutas Miles Padgetti juhitud töörühm ultraviolettvalgust kiirgavat laserit, mis saatis korraga välja kaks footonit. Üks valgusosake saadeti lähedal asuvasse detektorisse. Teine aga läbi vedelkristallist koosneva maski, mis vormis selle sõltuvalt katsest Besseli kimbuks või koondatud Gaussi kiireks. Kui viimase näol on tegu tüüpilise hajuva valguskiirega, siis esimese jämedus ei sõltu selle pikkusest. Ruumilise profiili muutmine on võimalik tänu kvantosakeste duaalsusele – sõltuvalt olukorrast saavad need käituda laine või osakestena. Töörühm leidis, et mõlemal juhul jõudsid muudetud profiiliga valgusosakesed detektorini sekundi murdosa hiljem. Viimane vastab 10-20 kasutatud valgusosakese lainepikkusele. Muudetud ruumilise profiiliga valgus liikus isegi vaakumis umbes 0,001 protsendi võrra aeglasemalt kui muutmata kiirekimp. Seni arvati, et vaakumis liikuva valguse kiirus jääb alati samasuguseks, ulatudes 299 792 458 meetrini sekundis. Isegi kui valgus levides näiteks klaasi või veetilka läbis, kasvas selle liikumiskiirus pärast keskkonnast väljumist endiseks. Antud juhul seda aga ei juhtunud. Muudetud profiiliga valgust võib kujutada teetakistusest mööduva jalgratturite peagrupiga, mille osa liikmetest peab takistuse vältimiseks oma trajektoori suunda muutma, jätkates liikumist kiire telje suhtes kerge nurga all. Nii kasvab ka nende poolt läbitava teekonna pikkus ja langeb terve peagrupi keskmine kiirus. Kuigi valguskiire osa valguse „vales" ehk külitsi suunas liikumine ei peegelda täpselt kiire energia ruumilist jaotust, on see autorite sõnul siiski kasulik analoogia. Avastusel ei ole inimeste maailmapildile siiski väga suur mõju, kuna nähtud efekt on väike ja ilmneb vaid loetud eksperimentide puhul, kus liigub valgus väga lühikese vahemaa.
