Klaas võib olla ka päris tahke
Ent kui me vaatame ka tavalist tahkena tunduvat klaasi hästi hoolega mikroskoobis, siis võime pikapeale märgata, et see materjal selleski olekus äärmiselt aeglaselt voolab. Nii aeglaselt, et ilma mikroskoobita oleks aknaklaasi kujumuutus näha alles kümne miljoni aasta pärast. Ent kas see voolamine võiks siiski ajapikku lakata, nii et klaas saaks lõpuks ikkagi tõeliselt tahkeks? Briti ja jaapani teadlased on just seda küsimust arvutisimulatsiooni abil uurinud. Inglismaa Bristoli ülikooli teadlased Patty Royal ja Caroline Wisner ja Jaapani Kyoto ülikooli teadlane Ryoichi Yamamoto kirjutavad nüüd ajakirjas Nature Communications, et väga madalal temperatuuril hakkavad klaasi molekulid üha enam ja enam moodustama korrapäraseid geomeetrilisi kujundeid, näiteks 20-tahukaid ehk ikosaeedreid. Nii et ühel hetkel ongi kogu klaasimass molekuli tasandil neisse kujunditesse koondunud ja siis tõepoolest klaas enam ei voola.
