Hea uni tagab vanaduspõlveks parema mälu
Keskealistel ja noortel inimestel on rahulik uni kasulik mälule ja õppimisele. Pärast 60. eluaastat aga magavad inimesed üldiselt vähem või kehvemini. USA Texase osariigi Baylori ülikooli teadlaste uuringust selgub, et eakamatel inimestel ei ole uni seotud otseselt mälu paranemisega. Küll on aga oluline see, et keskealise ja noorena on hästi magatud. Baylori ülikooli teadur Michael K. Scullin avaldas ajakirjas Perspectives on Psychological Science artikli, milles toob välja, et inimesed, kes on keskeas hoolitsenud piisava sügava une eest, on vanemas eas parema vaimse tervise juures. Scullin toob välja, et keskealisena võiks hakata lisaks pikale ja sügavale ööunele lubama endale ka pärastlõunast "leiva luusse laskmist" ehk väikest uinakut. See väidetavalt on samuti mälule hea ning kaitseb mälu nõrgenemise eest. Eakamad inimesed ärkavad sageli ka varem üles ning päeva jooksul kipuvad kergemini tukastama. Ka see on Scullini sõnul tervislik ning nagu võite arvata – hea mälule. Scullin tugineb oma artiklis enam kui 200 uuringule, mis tehtud alates 1967. aastast. 18-29aastaseid kategoriseerib Scullin noorteks, 30-60aastaseid keskealisteks ning üle 60aastaseid liigitab ta eakateks. Uuringus osalenutelt küsiti, mitu tundi nad tavaliselt magasid, kui kaua võttis aega magama jäämine, kui tihti ärkasid nad öösiti üles ning kui väsinuna tundsid end päeva jooksul. Uuringu tulemusi võrreldi mitmete aju-uuringute ja eksperimentidega, kus vaadati unevaegust ning une mõjutamist näiteks unerohuga. 85aastane inimene on elus maganud keskmiselt 250 000 tundi, mis teeb kokku enam kui 10 000 päeva. Hea uni aitab lisaks mälule hoidmisele ka vähendada südame- ja veresoonkonna haiguste riski.
