Chicxulubi asteroid poleks süüdanud igat metsa
Ligikaudu 65 miljoni aasta eest Maaga kokku põrganud asteroidi tõttu hukkus kaudselt või otseselt suhteliselt lühikese aja vältel 60-80 protsenti toona planeeti asustanud liikidest. Kokkupõrkel umbes kümne kilomeetrise läbimõõduga keha aurustumisel vabanes rohkem energiat kui miljardi Hiroshimale visatud pommi plahvatamisel. Vabanenud energia vallandas omakorda aurust ja pinnase peenosakestest koosneva tulikuuma kera, mille moodustav aine paiskus isegi avakosmosesse. Jahtumisel kondenseerunud ja tagasi atmosfääri langenud sfäärulid tekitasid kilomeetrite kaugusele ulatunud soojuslaine. Kokkupõrked õhu molekulidega muundasid kineetilise energia soojusenergiaks. Exeteri ülikoolis töötava Claire Belcheri töörühma poolt koostatud mudel näitas, et kokkupõrkepunkti vahetuses läheduses ehk kuni 200 kilomeetri kaugusel jäi kiirguslaine suhteliselt lühikeseks. Vaatamata sellele, et kiiritustihedus ulatus kuni 50 kilovatini ruutmeetri kohta. Kuigi näitaja oleks ületanud inimeste taluvuspiiri 20 korda, poleks 90 sekundist elavate puude säraküünaldena süütamiseks lihtsalt piisanud. Kaugemal oli kiiritustihedus kordades väiksem, ulatudes tipphetkel vaid 20 kilovatini ruutmeetri kohta. Samas kestis see kuni seitse minutit. Töörühm leidis koos tuleohutusinseneridega tehtud laborikatsetes, et viimasest oleks võinud kuivemates piirkondades ulatuslikumate tulekahjude algatamiseks piisata. Belcher märgib siiski kolleegidega, et üleilmsetest tuletormidest rääkimine on ennatlik või isegi põhjendamatu. Samas annavad tulemused uut mõtlemisainet liikide väljasuremise uurimisele keskenduvatele paleontoloogidele. Seni on eeldatud, et kuumalaine laastas ökosüsteeme pigem Yucatani poolsaare vahetus läheduses. Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Geological Society.
