Newtoni paelusid gravitatsiooni trotsivad puud
Maailma kõige kõrgemad puud võivad kasvada üle 100 meetri kõrguseks. Sama pikad peavad olema ka ülemisi võra lehti veega varustavad juhtkimbud. Puud on leidnud ilmselgelt võimaluse kuidagi gravitatsiooni trotsida, et pressida ülespoole trahheiitide läbimõõduga võrreldes ilmkõrget veesammast. Botaanikud jõudsid rahuldava kohesiooni-pinge teooriani alles 1895. aastal. Pidev aurumine lehtedes tekib rõhuerinevuse, mille võrdsustamiseks tõmmatakse juurtest pidevalt uut vett. Newton spekuleeris oma 1660. aastatest pärinevas märkmikus, et vett aitav kergitada Päike. Tähe energia lööb taimede vedelikuga täidetud pooridest välja vee osakesi, mille tulemusel tõusevad taimemahlad pidevalt juurtest lehtedesse. Seda ajastul, mil lehepooride olemasolu polnud veel katseliselt kinnitatud. Tasub märkida, et puud peavad vee kümnete meetrite kõrgusele transportimiseks võtma appi negatiivse rõhu. Lihtsa vee imemise teel pole võimalik tõsta seda kõrgemale kui kümme meetrit. Veesamba kõrgemale tõstmiseks peab valitsema toru tipus vaakum, kus hakkaks aga vesi iseeneslikult keema. Vee saja meetri kõrgusele tõstmiseks peaks juurtes ja lehtedes ulatuma rõhu erinevus vähemalt kümne atmosfäärini. Tüüpiliste puude lehepooride pinnal küündib aga rõhk suisa -15 atmosfäärini. Poore hoiab kokku kukkumast nende 2-5-nanomeetrine läbimõõt. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Plants.
