Prognoos: Igal teisel britil diagnoositakse vähk vähemalt kord elu jooksul
Varem kasutusel olnud arvutusmeetodi alusel arvati, et kasvaja avastatakse igal kolmandal Ühendkuningriigi elanikul. Kuid mida pikemaks läheb oodatav eluiga, seda rohkem on inimesi, kellel vähk diagnoositakse, vahendab BBC. Seega pole hüppeliselt suurenenud vähki haigestumine, pigem on muutuse põhjus mitmete erinevate tegurite koosmõjus, sealjuures ka prognoosi arvutamise meetodis. Teadlased rõhutavad, et tegu on prognoosiga, mida on siiski võimalik tervislike eluviisidega mõjutada. Suitsetamisest loobumine ning kaalust alla võtmine võivad haigestumisriski vähendada 50 protsendilt 30-le. Hea uudis on seegi, et tänu tõhusamatele ravimeetoditele suureneb ka ellujäämise tõenäosus. Paraku näitab nii vana kui uus arvutusmeetod, et pikemas perspektiivis vähki haigestumine siiski suureneb. Vähki haigestub ligi 54 protsenti meestest ning 48 protsenti naistest. Eeldatavasti väheneb südamehaigustest ja nakkustest tingitud surmade arv. Pikem eluiga tähendab aga seda, et üha rohkematel inimestel tekib vähkkasvajaid, selgitas uurimisprojekti vastutav täitja, Londoni Queen Mary Ülikooli professor Peter Sasieni. Naistel esineb endiselt kõige enam rinnavähki, meestel eesnäärmevähki. Teatud vähitüübid muutuvad aga järjest tavalisemaks. Näiteks võib senisest oluliselt rohkem esineda söögitoruvähki, mis on tingitud reflukshaigusest, mida põhjustab maohappe tagasiheide söögitorru. Seda esineb omakorda rohkem ülekaalulistel inimestel. Mida aga tähendab kasvav hulk vähidiagnoose? See toob kaasa suurema surve tervishoiusüsteemile, rääkis uurimisrühma teadlane dr Harpal Kumar. Selle ärahoidmiseks tuleb senisest tõsisemalt tegeleda ennetus- ning teavitustööga, et vähki võimalikult varases faasis diagnoosida.
