Soolestikus elavad bakterid pandi tootma beetakaroteeni
A-vitamiini puuduse all kannatab maailmas 250 miljonit last, kellest jääb defitsiidi toimel igal aastal pimedaks 500 000. Neist pooled surevad tavaliselt järgneva aasta vältel. Probleemile on otsitud biotehnoloogia vallast lahendusi varemgi. Näiteks on loodud geneetiliselt muundatud riis, mis sisaldab ohtralt beetakaroteeni. Ühendit, mida suudab inimkeha muundada vajadusel A-vitamiiniks, andes samal ajal nii porganditele kui inimestele terve oranžika jume. Rutgersi ülikooli teadlased otsustasid panustada soolestikku koduks kutsuvatele bakteritele. Sisuliselt muudaksid vitamiine sünteesivad bakterid oma elupaiga vähemalt nende toitainete osas väliskeskkonnast sõltumatuks. Idee pole nii ulmeline, kui esmapilgul tunduda võib. Juba praegu pärineb näiteks enamik organismi poolt tarvitavast K-vitamiinist just soolestikus elavatelt bakteritel. Viimane on ka põhjuseks, miks kehas pärast antibiootikumikuuri vere hüübimiseks hädavajalikust ühendist tihti puudu jääb. Põhimõtte proovile panemiseks lisas Loredana Quadro kolleegidega ühelt bakteriliigilt pärineva beetakaroteeni tootmise eest vastutava pärilikkusaine lõige teise bakteri genoomi. Muudetud geenipagasiga bakter siirdati hiirte soolestikku. Kahe nädala pärast tootsid mikroorganismid juba piisavalt palju beetakaroteeni, et seda võis leida nii loomade soolestikkus, vereringes kui maksas. Tegu on esimese korraga, kui geneetiliselt muudetud bakter on pandud kasulikku ühendit tootma teise elusolendi sisemuses. Mõne sarnase bakteri inimeses kasvatamiseni on aga pikk tee. Lisaks bakterite ohutuse kontrollimisega seonduvatele katsetele peaks taoline bakter läbima ka avalikkuse arvamuse kadalipu.
