Füüsikud pildistasid tõelisi „valguskuule”
Video näib üsna arusaadav. Tõepoolest, midagi helendavat liigub piki koridori. Kuid siin on nii mõndagi seletamist, kirjutab Kaido Reivelt Eesti Füüsika Portaalis.   Esiteks, ükskõik mis omadustega valguskiire nägemiseks peab õhus leiduma osakesi, millelt osa valguskiires olevast valgusenergiast hajub. Tavaliselt näeme väikestel osakestel (näiteks tolm või veeaur) hajunud valgust. Käesoleval juhul on laserkiir sedavõrd võimas, et see ioniseerib õhu aatomid ja valgus tekib elektronide ja positiivsete ioonide rekombineerumisel. Poolel teel vastasseinani on maha asetatud õhuniisuti, hele sähvatus tekib valguse sealt läbiminekul. Teiseks, igasuguse valguskuuli levimise kiiruseks ikkagi valguse kiirus ehk ca 300000km/s. Videos on kasutatud laseriga sünkroniseeritud ülikiiret kaamerat, mis valib pildistamise hetki nii, et igasse järgmisesse kaadrisse satuks sobivas kohas olev valgusimpulss. Laserist tuli neid välja sagedusega kümme tükki sekundis. Iga selle video kaader näitab erinevat valgusimpulssi. Vaatajale jääb mulje aeglasest liikumisest. Pange tähele, et kasutatud kaamera parameetritest annab aimu videos näha oleva impulsi pikkus. Kolmekümne sentimeetri läbimiseks kulub valgusel 0,1 nanosekundit. Selles suurusjärgus peab olema ka kasutatud kaamera ajaline lahutus. See on tõepoolest väga võimas kaamera – nanosekundeid mahub sekundisse miljard tükki. Muide, selline ülilühike säriaeg seletab ka mustvalget pilti. Lühike säriaeg tähendab vähest valgust ja suure valgustundlikkusega kaamerad ongi reeglina mustvalged.
