Kõigis keeltes valitseb headus
Ameerika teadlased on uurinud läbi tohutu suure andmemahu, mis hõlmas raamatuid, päevauudiseid, sotsiaalmeediat, telesaateid, filmide subtiitreid, laulusõnu ja paljut muud. Kõike seda kokku kümnes keeles – inglise, hispaania, prantsuse, saksa, portugali, korea, hiina, vene, indoneesia ja araabia. Teadlased eesotsas Peter Doddsi ja Chris Danforthiga Vermonti ülikoolist kirjutavad nüüd Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et kõigis uuritud keeltes ja kõigis tekstitüüpides oli positiivse tähendusvarjundiga sõnu rohkem kui negatiivse tähendusvarjundiga sõnu. Sõnade paiknemise positiivsuse-negatiivsuse skaalal otsustasid iga keele puhul selle keele sünnipärased kõnelejad. Skaalal oli üheksa punkti. Näiteks inglise keeles sai sõna laughter ehk naer keskmiselt umbes kaheksa punkti, food ehk toit seitse punkti, greed ehk ahnus kolm punkti ja terrorist, teadagi kes, ühe punkti. Üldiselt kalduvad siis inimesed pigem rohkem kasutama positiivse tähendusega sõnu, aga ajuti ja kohati võib piltlikult öeldes osuti sel skaalal muidugi siia-sinna kõikuda. Näiteks ingliskeelsete Twitteri säutsude puhul langes see pärast Pariisis toimunud terrorirünnakut ajakirja Charlie Hebdo toimetuse vastu järsult negatiivsuse suunas ja naasis siis kolme järgmise päevaga taas normaalseisu.
