Tumeaine eksistents sai uut kinnitust
Varjatud aine olemasolust saadi aimu juba 1930. aastatel. Fritz Wicky märkas, et Linnutee-sarnased galaktikad pöörlevad tunduvalt kiiremini, kui võiks oletada neis leiduva gaasi, tolmu ja tähtede massi põhjal. Nähtava aine raskusväli olnuks liiga nõrk, et hoida galaktikate äärealadel tiirlevaid tähti tähesüsteemist põgenemast. Linnutee tumeaine jaotuse leidmine osutus aga oluliselt raskemaks. Suurtes tähesüsteemides on nähtava aine jaotuse ja selle liikumise määramine paratamatult keerukas. Rääkimata sellest, et vaatluste tegemise paik tiirleb samal ajal mööda ringikujulist trajektoori sellessamas tähesüsteemis. Uues töös mõõtsid brasiilia, hollandi ja rootsi teadlased eesotsas Fabio Ioccoga tähtedevahelise gaasi, tähe ja mikrolainete allika liikumist 2870 galaktika erinevas punktis. Mõõdetavad objektid asusid Linnutee keskmest 10-65 tuhande valgusaasta kaugusel. Võrdlusena asub Maa Galaktika südamest umbes 26 tuhande valgusaasta kaugusel, enamik Linnutee tähtedest asub vähem kui kaks korda kaugemal. Mõõtmiste alusel koostati pöörlemiskõver, mis peegeldab tähtede liikumiskiirust erineval kaugusel Linnutee keskpunktist. Pöörlemiskõverat võrreldi mitmete erinevate hüpoteetiliste galaktikate pöörlemiskõveratega, kus tumeainet ei leidu. Töörühm nentis, et neist mitte ükski ei langenud vaatlustulemustega kokku. Seda isegi 18-21 tuhande valgusaasta kaugusel. Erinevus ületas viite sigmat, mida võiks kuulutada osakeste füüsikas juba avastuseks. Tulemused annavad seeläbi selgelt mõista, et Linnutee keskmest kuni 26 tuhande valgusaasta raadiuses leidub märkimisväärsel hulgal tumeainet. Vähemalt juhul, kui Newtoni dünaamika kirjeldab maailma tõepäraselt. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Physics.
