TLÜ teadlased andsid panuse avastusse, mis tõotab läbimurret Alzheimeri ravis
Tallinna ülikooli teadlased professor Jan Johansson ja dr Jenny Presto teevad koostööd kolleegidega Karolinska instituudist, Cambridge’ist ja Lundi ülikoolist. Nende uuringud näitavad, et inimese Brichos valgul on võime takistada Alzheimeri tõve korral hiirte ajukoores amüloid beeta peptiidi põhjustatud närvikoe- ja ajukahjustuste teket. Haigusega seotud peptiid – amüloid beeta – vähendab ajus õppimiseks ja mäluks vajalikku aktiivsust. "Me usume, et oleme leidnud meetodi, millega peatada Alzheimeri tõve areng selle väga olulises etapis. Nüüd tuleb edasi uurida ja hinnata selle meetodi potentsiaali tõve ravistrateegiana," selgitasid Johansson ja Presto. Rühm uuris ka amüloid beeta peptiidi omadusi katseklaasis Brichos domeeni koosmõjul ning leidis, et haigust pärssivad funktsioonid on seotud aminohapete järjestuse väga konkreetse funktsiooniga. Leiti, et Brichose domeen seondub amüloid beetaga, blokeerides peptiidi pinnad, mis oleksid muul juhul vastutavad neurotoksilisuse ja raku surma eest. See on esimene kord, kui biokeemikud on jõudnud jälile millelegi, mis on Alzheimeri tõve alguse põhjuseks. Nad usuvad, et tehnikat saab kasutada ka teiste molekulide puhul, et takistada tulevikus nõnda ka teiste haiguste arengut. Mis toimub Alzheimeri tõve korral inimese ajus? Alzheimeri tõve sümptomite põhjuseks arvatakse olevat ajukoe laiaulatuslik oksüdatiivne stress ja närvikudede hävimine põletikukollete tõttu. Põletikukoldeid põhjustab amüloidfibrillidest koosnevate valgukogumike kuhjumine. Kuna ajurakud surevad ning ajukoor kuivab kokku, saavad esimesena kahjustada mõtlemise ning mäluga seotud ajupiirkonnad. Alzheimeri tõbi on poolte dementsuse juhtumite põhjuseks. Arenenud ühiskondades on see üks kulukamaid haigusi. Täna põeb maailmas haigust ligi 30 miljonit inimest. Prognooside kohaselt haigestub aastaks 2050 iga 85. inimene. Enamus haigestunutest on üle 65-aastased, kuid Alzheimeri tõbe esineb ka nooremate hulgas. Haiguse sümptome – halvenenud aja- ja ruumitaju, kasvanud ärrituvust ja agressiivsust ning meeleolu kõikumisi – pannakse haiguse varajases faasis sageli stressi või ealiste iseärasuste arvele. Haiguse diagnoosimise järel elavad patsiendid keskmiselt seitse aastat, pärast diagnoosi saamist elab üle 14 aasta vaid kolm protsenti haigestunutest. Seni pole veel haiguse kulgu aeglustavat või peatavat ravi leitud. Haiguse sümptome on püütud leevendada ärevust vähendavate rahustite ja antidepressantidega, ajukoe põletikku takistavate ravimitega ning E-vitamiini ja hõlmikpuu ekstraktil põhineva antioksüdantse raviga. Seetõttu loodetakse ajakirjas Nature Structural & Molecular Biology ilmunud artikli tulemustest suurt edasiminekut Alzheimeri tõve ravis. Läbimurdelisest avastusest kirjutas ka Ühendkuningriigi ajaleht The Telegraph.
