Evolutsioon on andnud meile õige pikkusega ripsmed
Guillermo Amador Georgia tehnikaülikoolist ja ta kolleegid käisid kõigepealt New Yorgis asuva Ameerika loodusmuuseumi hoidlas ja mõõtsid seal säilitatavate loomatopiste ripsmekarvad hoolikalt üle. Selgus, et peaaegu kõigil uuritud loomaliikidel, sõltumata sellest kui suured või väikesed nende silmad olid, oli ripsmete pikkus ikka umbes üks kolmandik silma laiusest. Ainsaks erandiks oli elevant, kellel on harukordselt pikad ripsmed. Siis ehitasid teadlased enam kui poole meetri pikkuse tuuletunneli, meisterdasid valmis realistliku inimsilma mudeli koos vahetavate ripsmetega ja asusid uurima, mis juhtub erisuguste õhuvoolude ja eri pikkuste ripsmete puhul. Selgus, et kui hakata väga lühikesi järkjärgult ripsmeid kasvatama, siis hakkavad need õhuvoolu rohkem pidurdama. Õhk voolab sarvkesta kohal aeglasemalt ja silmad püsivad paremini niisked. Kuid niiskus kaitseb silmi tolmu eest. Kui aga ripsmed said juba pikemaks kui kolmandik silma laiusest, siis hakkasid need õhuvoolu otse silma peale suunama, mistõttu aurustus niiskus sarvkestalt kiiremini ja niiskuse kaitsevõime tolmu eest vähenes. Tulemustest võime järeldada, et pikkade kunstripsmete kandmine ei ole silmadele hea. Kui inimesel mingil põhjusel aga ripsmed puuduvad, siis tasub tal kanda just loomuliku pikkusega kunstripsmeid. Amador ja kaasautorid kirjutavad uurimistööst ja selle järeldustest ajakirjas Londoni Kuningliku Seltsi ajakirjas Interface. Jääb üle loota, et nad ei aja meile puru silma.
