Teadlased proovivad sääskede vastu võidelda geneetiliselt muundatud sääskedega
Õel osa eesmärgist peitub selles, et geneetilisel modifitseeritud isased sääsed kannavad tükikest sünteetilisest DNA-st, mis edasikantuna järglastele põhjustab sääsevastsete surma. Lihtsalt öeldes püütakse sääskede arvukust vähendada lastes sääskedel enne elujõuliseks saamist surra. Jaht käib ühe väga konkreetse Aedes perekonna sääskedele. Miks just neile? Just nende sääskedega on seotud õilis osa ettevõtmisest. Nimelt levitavad Aedes spp sääsed kaht viirushaigust, millele pole vaktsiini ega ravi ning mis praegu levivad üha suurema hooga Kariibi mere saartel, Ladina-Ameerikas, kuid ka Vahemere ääres ja Prantsusmaal. Need viirused on dengue palavik ja chikungunya (CHIC-V) viirus. Eksootilist chikungunya viirust uurib ka Tartu ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits. ERR Novaator uuris, kas taoline sääskede populatsiooni piiramine võiks aidata takistada dengue palaviku ja CHIC-V levikut? Andres Meritsa sõnul on see päris reaalne. Tema sõnul on sääskede geneetilist modifitseerimist kaalutud nii- ja naapidi. Üks võimalik viis on asendada praeguseid sääski nende isenditega, kes ei suuda nimetatud viirusi edasi kanda. "Selleks on mitmeid lähenemisi. Sääsed võivad olla geneetiliselt modifitseeritud või siis kanda teatud bakterit, mis blokeerib nende võimet viirust kanda," kirjeldas Merits. Kuna CHIC-V levib inimesele endiselt peamiselt sääsehammustusega, siis oleks viiruse leviku takistamine sääskede modifitseerimisega tõesti tõhus, nõustub Merits. "Kas see on parim võimalus – ei oska öelda. Idee on hea ja vähemalt mõned lähenemised, näiteks bakter nimega Wolbachia, annavad päris lootustandvaid tulemusi," rääkis Merits. Kuidas sääskede vastu sääskedega võitlemine välja näeks?  Skeem: Oxitec/Jaan-Juhan Oidermaa Putukatõrje meetodite väljatöötamisega tegelev ettevõte Oxitec, mis ka neidsamu geneetiliselt muundatud sääsemune loodab Key Havenisse külvata, kirjeldab protsessi nii, et sünteetilist DNA-d sisaldavad sääsemunadest kooruvad isased sääsed, kes paljunedes annavad järglasi, mille vastsed ei ole eluvõimelised. Nii sureb suur osa sääsepopulatsioonist. Praegu ootab Oxitec riiklikult ravimiametilt luba neid sääsemune Key Havenis katsetada. Kui reaalne võib olla CHIC-V leviku täielik tõkestamine nende geneetiliselt muundatud sääskede abil? "Vaevalt. Selleks peaksid GMO sääsed olema piisavalt elujõulised, et oma metsikud sugulased alaliselt välja tõrjuda ja teiseks peaks nendesse sisse viidud viirus-tõrje mehhanism olema stabiilne. Kuna see pole aga sääsele vajalik võib eeldada, et see pole ka täielikult püsiv," selgitas Andres Merits. CHIC-V-d pole võimalik täiesti ära kaotada ka seetõttu, et nakkust kandvad sääsed levivad tänapäeval väga kergesti transpordivahenditega. Kuigi sääsed ise pikki vahemaid ei lenda, on väga kerge liigelda näiteks lennukitega ning jätkata viiruse levitamist piirkondades, kus leidub Aedes spp sääski. Oxiteci teadlased kinnitavad, et sünteetiline DNA ei kandu üle inimestele. Muundatud geenidega sääsed lihtsalt surevad ära ega too sellega kaasa muid keskkonnamõjusid. Viimase osas on siiski omad kahtlused. Nimelt väidab Oxitec, et kahes Brasiilia katsepiirkonnas suudeti Aedes spp sääskede populatsiooni vähendada 90 protsenti. Sääsed on osaökosüsteemist, mis tähendab, et neid hävitades nihkub paigast üldine tasakaal. Seetõttu on kohalikud elanikud tõeliselt mures Oxiteci kavatsuste pärast, mis kasumile orienteeritud ettevõttena on rohkem huvitatud oma geneetiliselt muundatud sääskede katsetamisest ning vähem potentsiaalsest mõjust keskkonnale. Florida ülikooli ökoloogia ja käitumisteaduste professor Phil Lounibos usub, et üldiselt võibki geneetiliselt muundatud sääskede keskkonna mõju olla väike, kuid ta leiab, et lõplikku tõde pole kellelgi ning Oxitec võiks võimalikke mõjusid rohkem selgitada. California ülikooli mikrobioloogia ja molekulaargeneetika professor Anthony James tõi näite, et sääsed hammustavad inimesi pidevalt ning kui nad selle käigus annaksid inimestele edasi ka DNA-d, siis me juba teaksime seda. Ehk temagi leiab, et võimalikud ohud on minimaalsed. Kohalikud inimesed aga tunnevad siiski, et juhul kui riiklik ravimiamet annab Oxitecile loa pilduda lennukitelt Key Heaveni linnakesse 70 miljonit geneetiliselt muundatud sääsemuna, on nende tervis ja elukeskkond ohus. Miks ja kus levivad Aedes sääsed ja mida kaasa toovad?  Aedes spp sääsed ründavad inimesi päevasel ajal ning eelistavad elada ja rünnata inimesi eluruumides. Foto: James Gathany/Wikimedia Commons Aedes spp sääsed ründavad inimesi päeval, tehes seda eriti aktiivselt pärast päikesetõusu ja paar-kolm tundi enne pimeduse saabumist. Aedes aegypti iseärasuseks on see, et ta eelistab elada ja rünnata inimesi eluruumides. Tüüpiliselt levisid Aedes spp sääsed Aasias ja Aafrikas just vihmaperioodil, kuid tänapäeval on nad mitmel Euroopa maal kohanenud tunduvalt karmimate ja kuivemate keskkonnatingimustega. Nad armastavad elupaikadena tavalisi koduaedu ja parke, mitte liigmärgasid põõsastikke. Seetõttu levivad nad eriti meelsasti just linnades. Dengue palavik ja chikungnya viiruse levik on seotud just nende sääskedega ning 2013. ning 2014. aasta tõid nende viiruste puhanguid kaasa Ladina-Ameerikast, Kariibi mere saartelt kuni USA idarannikuni. 2007. aastal levis CHIC-V ka Prantsusmaal ja Vahemere ääres.  Piirkonnad, kus 2015. aasta seisuga on diagnoositud chikungunya viirust. Allikas: CDC Aedes aegypti sääskede levikupiirkonnad on märgitud sinisega ning dengue palaviku levikualad punasega. Kaart: Gary G. Clark/Aetheling/Wikimedia Commons Chikungunya palaviku tekitajaks on chikungunya viirus, mis kuulub togaviiruste perekonna alfaviiruste sugukonda, kirjutas terviseameti epidemoloogianõunik Kuulo Kutsar 2008. aastal Horisondis. Viiruse levitajaks inimeselt inimesele on Aedes spp sääsed, eeskätt Aedes albopictus ehk Aasia tiiger-sääsk. Itaalias 2007. aasta suvel tekkinud chikungunya viirusnakkuse kohalik epideemia viitab asjaolule, et ühe nädala jooksul, mil viirus paikneb nakatunud inimese veres, võib reisija kanda selle ükskõik millisesse riiki. Seal võib viiruse levik jätkuda juhul, kui piirkonnas on olemas haige verd imevad Aedes spp sääsed, kes viirust kohaliku elanikkonna seas edasi levitavad.
