Higgsi väli andis maailmale ainet
Kuigi füüsikud teavad, et peale aineosakeste on tegelikult olemas ka antiaine osakesed – antiprootonid, antineutronid ja antielektronid ehk positronid. Ent nii palju kui teada, antiosakestest tehtud suhkrut ja jahu, rääkimata väikestest poistest või tüdrukutest, ei ole kuskil. Asi on selles, et antiainet on universumis väga vähe ja see, mis on, kaob ka hetkega ära. Niipea kui puutub kokku tavalise ainega. Siin jõuame tänapäeva füüsika ühe suurema mõistatuseni. Miks on ülepea olemas rohkem miskit ehk ainet ega pigem antimiskit ehk antiainet või ehk isegi ainult ei miskit, nagu oleks loogiline, kui eeldada, et Suures Paugus kehtisid ainele ja antiainele tekkimiseks võrdsed õigused? Nüüd väidavad Los Angelese California ülikooli teadlased eesotsas Alexander Kusenkoga, et vastusega võib olla seotud kuulus Higgsi boson, mille olemasolu kinnitamise ümber oli Šveitsis Suures Tuumaosakeste Põrgutis mõne aasta eest palju kära. Nad kirjutavad ajakirjas Physical Review Letters, et Higgsi osakesega seonduv Higgsi väli, mis annab kõigile osakestele massi, võis universumi kõige varasematel hetkedel anda aineosakestele ja antiaine osakestele veidi erisuguse massi ja just siit tulenes aineosakestel ka arvuline ülekaal antiaine osakeste ees. Nõnda siis hävis peagi küll suurem osa mõlemat sorti osakesi vastastikustes kokkupõrgetes, kuid et aineosakesi oli veidi-veidi rohkem kui antiaine osakesi, siis see väike ülejääk oli see, mis jäi alles ja nii on just sellest väikesest aineosakeste ülejäägist tehtudki kõik meie tiigrid, konnad ja Higgsi osakesi avastavad superpõrgutid.
