Välisülikoolid Tartu ülikoolile: oleme tänu struktuurireformile edukamad kui varem
Teadusprorektor Marco Kirmi sõnul võivad eesmärkideni jõudmise teed olla väga erinevad, kuid sarnaselt Tartu ülikoolile taheti nii Glasgows kui ka Ida-Soomes suurendada koostööd ja erialadevahelist lõimumist, keskendudes tugevustele tõhustada juhtimist ning tagada üksuste parem majanduslik toimetulek. Tõsi, Ida-Soome ülikoolis oli otsene ajend struktuurireformiks kahe ülikooli ehk Kuopio ja Joensuu liitmine. Väliskülalised rõhutasid aktiivse suhtlemise, selgitamise ning töötajate ja tudengite ärakuulamise ja kaasamise tähtsust muudatuste vältel. Glasgow ülikooli töötajate peamised hirmud olid seotud erialade identiteedi kadumisega, õppetöö vähesema tähtsustamisega, kulude kokkuhoiust tulenevate eelarvekärbetega ja nelja eraldihoidva "miniülikooli" või kolledži tekkega. Juster toonitas, et seepärast peavad muudatuste eestvedajad pidevalt selgitama, miks on vaja ülikooli heaolu nimel reforme teha ja mitmed otsused tuleb vastu võtta juhtkonna tasandil. Ehkki tasakaalu leidmine konsulteerimise ja reformide jõulise elluviimise vahel on keeruline pooldab Juster tagantjärgi siiski kiiret tegutsemist. Tema sõnul pakkus Glasgow ülikool oma töötajatele muudatustega toimetulemiseks tuge ja koolitusi. Ida-Soomes olid mõlemad liituvad ülikoolid juba mõistnud vajadust kahe ülikooli ühinemiseks, mistõttu oli ka töötajate hoiak struktuurimuudatuse suhtes avatum. See võimaldas loobuda suundadest, mille arendamiseks polnud väljavaateid ja keskenduda selle asemel tugevustele. Soomes on väga aktiivne üliõpilaskond, seega pöörati palju tähelepanu tudengite informeerimisele. Esinejad rõhutasid, et ülikooli juhtimises on väga tähtis ka instituudi tasand. Muudatuste käigus tuleb leida need küsimused, mida keskselt otsustama ei pea ning suunata need aruteluks ja lahenduste jõudmiseks instituutidesse. Ülikoolis on võtmetähtsusega just teise astme üksuste ehk Eesti puhul instituutide ja kolledžite juhid. Justeri hinnangul on just neil kõige suurem võimalus reaalselt mõjutada konkreetse valdkonna arengut. TÜ reformist on pool tehtud  Tartu ülikooli rektor Volli Kalm ütles, et TÜ-l on jäänud struktuuri- ja juhtimisreformiga käia veidi alla poole teekonnast. "Esimesed tulemused võib kirjutada juba 2007. aastasse, kui loodi loodus- ja tehnoloogiateaduskond. 2016. aasta alguses kehtima hakkav põhikiri on oluline verstapost, aga ei saa jääda viimaseks sammuks muudatuste teel, kuna see ei võimalda dekaanidele ja instituutide juhtidele piisavalt juhtimishoobasid," lausus Kalm. Juhtimisfunktsiooni tähtsustamisest, võimekate juhtide leidmisest ja motiveerimisest oli juttu ka seminari arutelu käigus. Sõnavõttudes jäi kõlama mõte, et juhipositsioonile asuvad inimesed võiksid näha seda tööd võimalusena panustada ülikooli kui terviku arengusse, luues seeläbi võimalusi ka oma uurimisvaldkonna arenguks. Glasgow ülikool pöörab seejuures suurt tähelepanu juhtide koolitamisele, sest akadeemilise organisatsiooni juhtimine on keerukas. Heade juhioskustega töötajate korral on ka uue struktuuri rakendamine tunduvalt edukam. Vastates küsimusele tasakaalu leidmisest üleilmsete väljakutsete lahendamise ja tööturu vajaduste vahel, ütlesid nii Juster kui Vartiainen, et bakalaureuseõppel on otsesem väljund tööturule ning doktoriõppel globaalsete probleemide lahendamisele. Näiteks Šotimaal on tudengitel suured valikuvõimalused isikliku õppekava koostamisel ja Soomes pannakse rõhku üldoskuste omandamisele – seda kõike soodustab struktuurireformiga kaasnenud interdistsiplinaarsuse suurenemine. Hinnates struktuurimuudatuste mõju tõdesid mõlemad välisülikoolid, et nad on reformidest võitnud. Ülikoolide tulemused on paranenud: tõusnud on õppe- ja teadustöö kvaliteet, suurenenud üliõpilaste ja töötajate rahulolu, tugevamaks on muutunud eelarvepositsioon ja paranenud üksuste toimetulek. Samuti on suurenenud ülikoolide tuntus, sealhulgas positsioon edetabelites, paranenud on ka koostöö ja kommunikatsioon ülikoolide sees. Tänu reformidele võrreldakse end nüüd parimate ülikoolidega regioonis, olgu näiteks siin Edinburghi või Turu ülikool. Justeri ja Vartiaineni päevakavas oli veel tutvumine Maarjamõisa linnakuga ja geenivaramu külastus. Lisaks arutas Neal Juster koos teadusprorektori, kantsleri, rahandusosakonna ja rektoraadi büroo esindajatega eesmärgistamise ja eelarvestamise küsimusi Glasgow ja Tartu ülikoolis. Perttu Vartiainen tutvustas õppeprorektorile, õpetajakoolituse arendajatele ja õppeosakonna esindajatele õpetajakoolituse korraldust Ida-Soomes ülikoolis. Seminar "How to make successful reforms in universities – the international experience" on järelevaadatav UTTV-s.
