Rauaaur selgitab Maa ja Kuu erinevust
Teadlased eesotsas Richard Krausiga Lawrence Livermore'i rahvuslaborist teevad neist põnevaist tulemustest ka kaugeleulatuvaid järeldusi, mis aitavad selgitada seda, miks Maa ja Kuu on just sellised, nagu nad on. Asi on selles, et kui maakera oli veel noor ja Kuu vedel, siis sadas kosmosest selle peale hulgaliselt rauarikkaid kivikamakaid, mida tollases Päikesesüsteemis rohkesti ringi tuhises. Kui aga nüüd selgub, et raud kõvadel löökidel arvatust kergemini aurustub, siis võib arvata, et tiheda pommitamise tulemusel hõljus maakera kohal üsna pakse rauaaurust koosnevaid pilvi, mis jahtudes kondenseerusid ja rauavihmana üle maailma alla sadasid. Sel moel võiski meie planeedi vahevöö saada endasse nii palju rauda, kui seal praegu on. Kraus ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Geoscience, et ka Maa kaaslast Kuud tabasid samal ajal vähemalt sama tihedad asteroidilöögid ja ka seal paiskus siis kindlasti seniarvatust rohkem rauaauru üles. Ent et Kuu raskusväli on Maa omast nõrgem, siis ei sadanud see raud siiski Kuu peale ühtlaselt laiali, vaid hajus ilmaruumi ja seepärast ongi Kuu kivimite koostises raud vähem laialt levinud kui Maa peal.
