Valguse kaksikloomus püüti pildile
Teadlaskond vaidles valguse olemuse üle pea kolm sajandit. Isegi kui üks eksperiment näis veenvalt tõestavat, et valgusel on lainelised omadused, näitas teine mõni aeg hiljem sama veenvalt, et tegu on tegelikult osakesega. Kaks leeri suutis lepitada alles Albert Einstein 20.sajandi alguses, pälvides fotoelektrilise efektile rahuldava seletuse andmise eest isegi Nobeli preemia. Kuigi katsed tänaseks näidanud isegi, et lainele ja osakesele omased omadused on lisaks valgusosakestele igal kvantmaailma objektil, pole suudetud nende korraga avaldumist seni otseselt näidata. Šveitsi füüsikud eesotsas Fabrizio Carbone'iga otsustasid uues katses kasutada ära seda, kuidas elektronid valgusega vastastikmõjju astuvad. Töörühm pommitas selleks õhukest metallist nanojuhet laserimpulsiga, mis lisas selle laetud osakestele lisaenergiat ja pani need vibreerima. Valgus liikus samas mööda juhet kahes vastupidises suunas. Teisel pool kohtudes püüti need aga interfeerumise järel seisulainena lõksu. Teisisõnu oli tekkinud uue laine asukoht ruumis muutumatu. Ent kuna valgusel on ka osakesele omased omadused, pidi seisulaine koosnema samas üksikutest valgusosakestest – footonitest. Selle pildile püüdmiseks kasutas töörühm elektronkiirt. Laetud osakesed möödusid juhtmest niivõrd lähedalt, et valgusel polnud muud võimalust, kui nende vastastikmõjju astuda. Sõltuvalt sellest, kuidas nad seda täpselt tegid, liikusid elektronid kiiremini või aeglasemalt. Valgus pidi aga elektronide kiirendamiseks või aeglustamiseks ehk kvantide vahetamiseks käituma osakesena. Spetsiaalse mikroskoobi abil õnnestus töörühm kindlaks määrata, kus energiavahetus toimus. Selle alusel oli võimalik aga visualiseerida seisulainet ennast, mis on kindel märk lainelisest olemusest. Carbone'i sõnul demonstreerib see, et kvantmaailma mõistusvastast loomust on võimalik otseselt nähtavaks muuta. Töörühm kirjutab ajakirjas Nature Communications ilmunud töös, et uurimus võiks sillutada ka teed praktiliste kvantarvutite loomisele.
