Graafik: Hitleri "majandusime" – tõusule järgnes totaalne allakäik
Lisaks kirjutas Heiki Suurkask Delfi Fortes kõneka ülevaate Hitleri "majandusime" tõusude ja languste põhjustest. Tõsi on see, et Adolf Hitler haaras Saksamaal võimu 1933. aastal, kui riik oli eelnenud nelja kriisiaastaga teinud läbi kokku 16,1 protsendilise majanduslanguse (suuruselt neljanda Euroopas pärast Austria 22,5, Poola 20,7 ja Tšehhoslovakkia 18,2-protsendilist langust), kirjutab Suurkask. Tõsi on ka see, et administratiivsete meetmetega suutis Hitler esile kutsuda mõneks ajaks majandusliku buumi, kuna majanduskasv ulatus 1933-1939 iga aasta kuuest kuni üheksa protsendini, sellesse aega mahtus ka olümpia-aasta 1936, mis reeglina annab korraldajamaale suure lisaimpulsi majanduses. Kuid tõsi on ka see, et oma sihikindla poliitikaga viis Hitler Saksamaa maailmasõtta, mille ajal, välja arvatud 1941. aasta, näitas Saksamaa vaid majanduslikku stagnatsiooni – majanduskasv aastas nullist kuni 2,5 protsendini. Ja ennekõike tõsi on ka see, et just Hitleri sihikindla poliitika tulemusel sõjas lüüa saades tegi riik lõpuks läbi sajandite rängima majanduskrahhi – aastase majanduslangusega 1945. aastal 28,8 protsenti.  Natsi-Saksamaa majandusime puhul tuuakse tihti välja töötuse hüppelist langust. Muljetavaldavatel näitajatel on aga mitu põhjus – statistikas ei arvestatud enam naiste töötusega, töötud mehed pidid leppima aga ükskõik millise riigi poolt antava tööga, vastasel juhul saadeti nad sunniviisiliselt töölaagritesse. Tööpuudust aitas leevendada ka juutidelt 1935. aastal kodakondsuse võtmine, mis röövis neilt ka võimaluse ametlikult töötada ja vabastas sakslastele uusi töökohti. Viimaks hoogustus armee võimekuse kasvatamine, sõjavägi paisus 1939. aastaks 1,4 miljoni meheni, kellele varustuse tootmine nõudis täiendavaid töökäsi.   
