Hondurase vihmametsast leiti unustusehõlma vajunud iidne linn
20. sajandi alguses levisid jutud, et Hondurase vihmametsades asub nn valge linn. Jutud põhinesid peamiselt kohalikest küladest ja linnakestest kogutud pärimusel, mille kohta tegi akadeemilise ülestähenduse ka Luxemburgi etnograaf Eduard Conzemius. Juttudele lisas sädet Charles Lindbergi väide nagu oleks ta 1927. aastal üle Ida-Hondurase lennates, märganud "valget linna". 1939. aastal väitis seiklejast diplomaat ja filmilavastaja Theodore Morde, et on avastanud linna, mida kohalikud Ahvijumala linnaks nimetavad. Kus linn täpselt asub, ei avaldanud ta kunagi. Nagu hiljem selgus, oli Ahvijumala linn ning "valge linn" ilmselt üks ja sama. Linna otsingud jätkusid aga ka järgnevatel kümnenditel – 1950. aastatel rahastas linna otsimist isegi Hondurase kultuuriministeerium. Otsingud jätkusid nii 1990. aastatel kui 2000. aastate alguses. Kuni möödunud nädala kolmapäeval naasis rühm arheolooge Ida-Hondurase vihmametsast teadetega, et on tõesti valge linna leidnud. Kirjelduste kohaselt on linnas suur hulk kiviskulptuure, mis on seal puutumatult säilinud ajast, mil linn maha jäeti. Ekspeditsioonirühma kuulunud Colorado osariigi ülikooli arheoloogi Christopher Fisheri sõnul on see säilinud algsel ja täiesti puutumatul kujul. Suure tõenäosusega on see riituspaik. Koha peal on näha pinnasest välja ulatuvaid esemeid, ühtekokku 52 eset. Suure tõenäosusega on veel hulk esemeid peidus maapõues. Nähtaval olevate esemete hulgas võib näha kivist tseremooniaalseid toole ning anumaid, millel peened mao-, looma- ja raisakotkakujulised nikerdused. Põnevaim on ehk maast välja ulatuv "liba-jaaguar", mis Fisheri hinnangul võib kujutada transis olevat šamaani. Aga see võib olla ka artefakt, mis teistes Kolumbuse-eelsetes tsivilisatsioonides oli kasutusel Mesoameerika rituaalses pallimängus. Pallimäng toimus iga 45 aasta järel ning mängiti umbes 4-kilose kummipalliga. Väidetavalt selgitati välja parim mängija, kes seejärel jumalatele ohverdati. Milline aga oli see tsivilisatsioon, mis linnas elas, on seni mõistatus. Arheoloogid arvavad, et leitud esemed võivad pärineda perioodist 1000-1400 aastat enne Kristust. Paik dokumenteeriti, kuid väljakaevamisi ei tehtud. Kaitsmaks valget linna rüüstajate eest, ei avaldata selle asukohta.
