Maa kliimamõistatuse lahendus võib peituda Marsil
Umbes aastast 1300 kuni aastani 1870 oli väga mitmel pool maailmas märgatavalt külmem kui enne ja pärast. Seda aega on mõnikord nimetatud koguni väikeseks jääajaks. Selge pole, kas väikese jääaja põhjuseks oli Päikese aktiivsuse langus või midagi muud, näiteks vulkaanipursete käigus atmosfääri paiskunud tuhk ja väävliühendid. Lorenz kirjutab nüüd ajakirjas Icarus, et kui põhjuseks oli Päikese aktiivsuse langus, siis peaks olema võimalik selle jälgi leida ka mujalt Päikesesüsteemist. Nii soovitabki ta kaevata auk Marsi pinda, et järele uurida, kas ka punasel planeedil oli samal ajal väike jääaeg. Temperatuuri muutused levivad maapinna või jääkihtides aegamööda allapoole ja jätavad sinna jälgi. Näiteks Gröönimaa jääkattes on väikese jääaja jäetud märke leida umbes 60 meetri sügavuselt. Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuril NASA ongi Marsile augu kaevamine juba kavas. Tuleval aastal Marsile laskuv maandur Insight kaevab sinna viie meetri sügavuse augu. Sellises sügavuses võib Lorenzi sõnul aga juba väikese jääaja jälgi näha olla. Kindla vastuse saamiseks tuleks siiski tõenäoliselt kaevata vähemalt 40 meetrit, aga mõnda tüüpi pinnases võib kindlus saabuda juba varemgi.
