Enam kui sada inimeste geeni pärineb bakteritelt
Teine osa tõest on see, et mõned geenid ei olegi algselt pärit mõne esivanema esivanemalt, vaid see esivanem on need omandanud n-ö kõrvalt ehk otse välja öeldes meie esivanemad ja küllap kõigi loomaliikide esivanemad on oma genoomi lõiminud bakterite ja teiste ainurakuliste olendite ja ka viiruste geene. Äsja briti bioloogi Alastair Crispi ja ta kolleegide tehtud uuringust selgub, et nõndanimetatud horisontaalne geeni ülekanne ehk geenide liikumine ühelt liigilt teisele on loomaliigis palju sagedamini ettetulev nähtus, kui seni arvatud. Seni on teada, et bakteriliigid vahetavad omavahel geene lausa sihipäraselt, et üha uusi ja uusi kombinatsioone läbi katsetada, aga Cambridge'i ülikoolis töötav Crisp ja ta kaaslased uurisid nüüd hoolega läbi 12 äädikakärbse-, nelja ümarussi- ja kümne primaadiliigi, nende seas ka inimese genoomi, ja avastasid, et kõigis neis oli üllatavalt rohkesti niisuguseid geene, mida lähematel liikidel sellisel kujul ei olnud ja mis arvatavasti olid saadud hoopis kaugematelt liikidelt horisontaalse geeniülekande teel. Inimesel, kirjutavad nad ajakirjas Genome Biology, on niisuguseid algelisematelt olenditelt üle hüpanud geene vähemalt 145. Selliseid geene teati küll inimesel olevat, aga et neid lausa nõnda palju on, seda ei osatud ette aimata. Nii et ei ole me siis sugugi nii puhtaverelised inimesed, kui arvanud oleme. Samuti on küllap ka kõigi teiste loomade geenid seniarvatust segasemat päritolu. Mõnes mõttes tuleb tunnistada, et kooliõpikutes ja entsüklopeediates nähtud liikide evolutsioonilise põlvnemispuu joonised ei esita meile täielikku pilti, vaid selle puu peale tuleks joonistada ka liikidevahelisi geeniülekandeid.väljendav võrgendkoi võrk.
