Uurimus: teadlased upuvad uurimustesse  
Teadlased keskendusid järeldusteni jõudmiseks teadustöödele viitamiste arvu ajalises lõikes. Mida rohkem aega on möödunud uurimuse või uuringu avaldamisest, seda vähem neid reeglina refereeritakse. Kõige enam viidatakse teadustöödele tavaliselt paar aastat pärast nende avaldamist. Raj Kumar Pan leidis kolleegidega, et trend on viimastel aastatel hoogustunud – ilmunud uurimusi unustatakse üha kiiremini, misläbi lüheneb piltlikult ka nende eluiga.. Nii võib see viia olukorrani, kus teadlased otsustavad keskenduda ideede arendamisele, mida on minevikus juba käsitletud. Isegi juhul, kui minevikus tehtud uuringute käigus jõuti tööhüpoteesi kinnitavate, mitte seda ümberlükkavate tulemusteni, mis leiavad avaldamist tunduvalt harvem.  Samuti raskendab uurimuste arvu eksponentsiaalne kasv teadlastel oma valdkonnas toimuvate arengutega kursis olemist. Kõigi potentsiaalselt asjakohaste teadustöödega tutvumise järel jääks neil enda projektidega tegelemiseks liiga vähe aega. Veebikeskkonnas ArXiv avaldatud uurimuse autorid nendivad seetõttu, et uurimuste arvu kasv toob paratamatult kaasa ka nende devalveerumise ja olulisuse kaotamise. Sarnast trendi võis näha nii kliinilise meditsiini, molekulaarbioloogia, füüsika kui keemia vallas, kuigi bioloogia ja meditsiini valdkonna uurimuste puhul näib tähelepanu hajuvat veidi aeglasemalt. Töörühma järeldused põhinevad Thomson Reuters Web of Science poolt aastani 2010 indekseeritud ingliskeelsetel uurimustel. Kokku vaadeldi pea 24 miljoni töö elukäiku. Nõnda kimbutavad teadust sarnased infoühiskonna probleemid nagu teisi eluvaldkondi. Piiratud tähelepanu nimel võistlevad üha rohkemad infokillud. Terade sõkladest eristamine pole aga enam niivõrd lihtne kui aastaid tagasi. Kümnendite vältel kvaliteedimärgi omandanud ajakirjade nagu Reviews of Modern Physics, Cell ja Nature Genetics maht on piiratud, mis sunnib valdkonnale olulisi ideid avaldama väiksemates ajakirjades. Üheks lahenduseks võiks olla ideid kompaktsemasse ja kiiremini hoomatavasse vormi suruvad ajakirjad. Näiteks veebruari alguses lõi sotsiaalmeedia kihama uuest ajakirjast The Journal of Brief Ideas, mis lubab esialge eelretsenseerimata avaldada vaid uurimusi, mille pikkus jääb alla 200 sõna.
