Inimeste feromoonid jäävad tabamatuks
Feromoonidena tuntud ühendid võimaldavad loomadel, alates sipelgatest ja lõpetades metssigadega, saata liigikaaslastele erinevaid signaale, mille tähendus jääb teistele loomaliikidele tihti tabamatuks. Feromoonide tähendust ei pruugi teadvustada ka neid haistnud loom. Küll võib aga selle tulemusel muutuda tema käitumine ja füsioloogia. Näiteks teatud isashiirte eritatav feromoon tõstab teiste isaste agressiivsust, kuid kutsub emastel esile indlusperioodi ja kiirendab nooremate emashiirte suguküpseks saamiseks. Samas ei pea iga taoline ühend olema tingimata seotud soo tegemisega.. On küllaltki tõenäoline, et feromoonid on ka inimestel. Näiteks pisarate lõhn näib vähendavat meeste seksuaalset erutust ja langetavat testosterooni taset. Kuid samal ajal pole suudetud ühtegi konkreetset pisarates leiduvat ühendit feromoonina tuvastada. Analoogselt ei piisa selleks higiste T-särkide nuusutamist. Taoliste katsete puhul pole võimalik sirgjooneliste välistada ka inimeste kultuurilise tausta ja seniste kogemuste mõju. Feromoonide puhul peaks olema nähtav reaktsioon olema alati ühetaolistes katsegruppides sarnane ja üheselt mõistetav. Tristam Wyatt Oxfordi ülikoolist märgib Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes ilmunud ülevaates, et raskustele vaatamata on hakatud viimase 45 aasta vältel inimeste feromoonideks pidama nelja ühendit: androstenooni, androstadienooni, androstenooli ja estratetraenooli. Tegelikult pole aga selleks head põhjust. Neist mitte ühtegi ei leitud teiste loomade puhul rakendust leidva tuvastusprotsessi tulemusel. Androstenoon ja androstenool jõudsid feromoonide uurimisega tegelevate teadlaste laborisse hoopis sigade vahendusel, kelle puhul toimivad need tõepoolest kinnitatult feromoonina. Samu ühendeid võib kohata inimhigis. Wyatt märgib, et see ei anna alust pidada neid inimeste feromoonideks rohkem, kui sadu teisi higis leiduvaid ühendeid. Kuigi erinevate liikide poolt kasutatud signaalmolekulid võivad kattuda, ei pea see ilmtingimata nii olema. Katsetes nähtud erinevused näiteks selles, kui lähedale inimesed feromoonidega täiendatud toolidele istuvad, pole olnud aga statistiliselt veenvad. Veelgi kummalisem on lugu androstadienooni ja estratetraenooli populaarsusega. Molekule esitleti 1991. aastal ilmunud töös, mille autorid olid seotud ettevõttega Erox, mis hiljem ühendid patenteeris. Uurimuses märgiti, et steroidide näol võib olla tegu inimeste feromoonidega. Molekulide ninasse süstimisel kutsusid need esile füüsilise reaktsiooni. Nende isoleerimise kohta puudus aga teave täielikult. Kuigi ühendid meenutavad keemilises mõttes vastavalt testosterooni ja östrogeeni, on tänaseks inimorganismist leitud vaid estratetraenooli ja sedagi vaid kolmandal trimestril uriiniproovi andnud naiste kusest. Kuigi psühholoogid on leidnud, et molekulid paistavad muu hulgas inimeste tuju parandavat ja muutvat seda, kuidas nad vastassoosse suhtuvad, ei anna see taas alust väita, et tegu on inimeste feromoonidega. Sarnastes katsetes oleks võinud kasutada ükskõik millist teist analoogset mõju avaldavat sünteetilist või looduslikku molekuli. Wyatt hoiatab, et osade seniste leidude näol võib olla tegu valepositiivsete tulemustega, mis lähtuvad katsegruppide väiksusest ja katsetegijate kalduvusest tõmmata uurimusele joon alla pärast statistiliselt oluliste tulemusteni jõudmist. Samal ajal avaldatakse tööhüpoteesi ümberlükanud töid oluliselt harvem. Isegi kui mõned nähtud efektidest suudavad ajahambale vastu panna, ei tõesta senised katsed Wyatti hinnangul usaldusväärselt, et tegu on inimeste feromoonidega. Sarnast mõju oleks võinud avaldada näiteks pipra- või roosiõli. Teadlane soovitab inimeste feromoone puudutavate uuringute tarbeks töötada välja spetsiaalsed katseprotokollid, mis lähtuksid teiste loomadega tehtud katsetest. Esimene nõnda tuvastatav feromoonid ei pruugi olla aga niivõrd köitvad, kui väidetavalt inimeste feromoone sisaldavate lõhnaõlide reklaamlaused. Hiljuti leidsid näiteks prantsuse teadlased, et hiljuti lapse saanud emade nibude ümber leiduvate näärmete poolt toodetav eritis ergutab imikuid agaramalt piima lutsima.
