Uus 3D-printer ehitab mudeleid rekordilise kiirusega
Valdav enamik tavarakendustes kohatavaid vaigul põhinevaid 3D-printereid ehitavad loodavaid objekte kihthaaval. Vaik kantakse pinnale, muudetakse tahkeks, vaiguvaru täiendatakse ja protsess hakkab uuesti peale. Nõnda meenutab see pigem traditsioonilist kahemõõtmelist printimist. Kuna iga kihi paksus on vaid 500-1000 mikromeetrit, võib isegi mõne sentimeetri kõrguse detailiderikka mudeli printimine võtta aega mitmeid tunde. Seejuures on võimalik loodud struktuure mikroskoobi all uurides näha tillukesi vaokesi, mis peegeldavad kihtide liitekohti. Põhja-Carolina ülikooli teadlased esitlevad ajakirjas Science ilmunud uurimuses nüüd seadeldist, mis suudab printida kolmes dimensioonis. Ehitatav struktuur kasvab pidevalt, mistõttu jääb mudeli pind siledaks. Töörühm väidab, et suudab printeriga ehitada isegi struktuure, mille läbimõõt jääb alla 20 mikromeetri, mis on võrreldav peenemate inimeste juuksekarvade läbimõõduga.  Printeri südameks on kontaktläätse meenutav aknake, mis laseb läbi nii ultraviolettkiirgust kui hapnikku. Kui viimane takistab valgustundliku vaigu tahkestumist, siis esimene kiirendab seda kordades. Kuna aken laseb läbi hapnikku, leidub vaiku sisaldava anuma põhjas alati vedel vaigukiht, mis kindlustab, et vaik ei jää anuma seinte külge Vahetult vedela kihi kohale projitseeritakse akna kaudu aga ultraviolettvalgust, mille moodustatav muster vastab parasjagu prinditava objekti läbilõikele. Kuna ultraviolettvalgus tahkestab vaiku hapnikuvaestes tingimustes, mitte õhu käes, kus hapnik protsessi aeglustaks, juhtub see peaaegu momentaalselt. Sõltuvalt prinditava objekti keerukusest kasvatatakse objekte 25-100 korda kiiremini, kui võimaldavad seda kiiremad vaiku kasutavad printerid. Tunniga suudetakse luua kümnete sentimeetrite kõrguseid objekte. Töörühm on asutanud meetodil põhinevate printerite edasi arendamiseks ja kaubaartikliks muutmiseks riskikapital põhineva ettevõtte. Esimesed printerid loodetakse müüa järgmisel aastal.
