Supernoovad tolmutasid esimesi galaktikaid
Väga kaugetes galaktikates, mida me näeme teleskoobis sellistena, nagu nad olid väga kaua aega tagasi, leidub tolmu tohutult palju. Supernoovad on aga suured täheplahvatused, milles paiskub täheaine maailmaruumi laiali. Laiali paiskub ka palju tolmu, aga teadlased on kahtlustanud, et plahvatustes tekkiv pöördlööklaine pühib suurema osa sellest tolmust selle taas tähejäänusesse tagasi. Ryan Lau ja ta kolleegid on nüüd Boeing tüüpi lennuki pardalt tehtud infarapunakiirguse vaatlustes uurinud meie Linnutee galaktika keskme lähedal asuvat supernoova jäänust, mis pärineb umbes 10 000 aastat tagasi toimunud plahvatusest. Teadlaste hinnangul on umbes 7-20 protsenti selles plahvatuses välja paiskunud tolmust ikka veel ilmaruumis alles. Siit järeldub, et noores universumis noortes ja tähtederikastes galaktikates, kus tingimused olid küllap üsna Linnutee keskme sarnased, võisid supernoovaplahvatustes tekkinud tolmu säilida suuremas koguses, kui seni arvati. Nii et siis supernoovad võisid tõesti olla meie universumi ühed kõige varajasemad tolmutajad.
