Kevad muutub järjest lühemaks  
Kuigi planeet võib päevade ja aastate vältel nii tiirelda kui pöörelda, osutab telg 24,5-kraadise nurga all kinnistähtede suhtes alati samas suunas, kui mitte arvestada tuhandete aastate vältel aegamööda toimuvat võbelemist. Nõnda on igal aastal vaid kaks hetke, mil ei osuta see vähemalgi määral Päikese suunas ega sellest eemale, mis aitab defineerida ka kevade ja sügise algust, vahendab LiveScience.   Orbiidi kaldenurga võbelemise ehk pretsessiooni tõttu jõuab aga suvi ehk hetk, mil Maa telg osutab otse Päikese suunas, kätte järjest kiiremini. Samal põhjusel muutub sügis talve arvelt järjest pikemaks. Kui sellel aastal kestab suvi 93,65 ja kevad 92,76 päeva ning sügis ja talv vastavalt 89,84 ja 88,99 päeva, siis aastaks 3000 pikeneb suvi arvutuste kohaselt 93,92 päevani. Kevad ja talv kestavad neljanda aastatuhande hakul vastavalt 91,97 ja 88,74 päevani, mil sügis on pikenenud 90,61 päevani. Kevad hakkab taas pikenema alles aastal 8680, olles eelnevalt lühenenud 88,5 päevani, Aastaaegade pikkust mõjutab Maa orbiit. Erinevalt keskaegsetest arusaamadest ei meenuta see ideaalset ringi, vaid on kergelt välja venitatud. Päikesele kõige lähemas punktis asub planeet tähest umbes viie miljoni kilomeetri võrra lähemal kui kõige kaugemas. Kaugusest lähtuvalt muutub ka Maa liikumiskiirus. Mida kiiremini planeet liigub, seda kiiremini telje orientatsiooni alusel defineeritud aastaajad lõppevad. Kui sellel aastal jõudis Maa periheeli 4. jaanuaril, siis aastal 4000 juhtub see 7. veebruaril, mis kiirendab omakorda ka näiteks kevade lühenemist. Tavainimeste jaoks on muutused siiski liiga väikesed, et neid oma eluajal üleüldse märgata.
