Jupiteri pendelrännak võis hävitada super-Maa
Hiljem, kui oli juurde tekkinud ka teine hiidplaneet Saturn, hakkas see Jupiteri tasapisi taas tagasi Päikesest kaugemale tõmbama. Nüüd kirjutavad kaks ameerika teadlast Ameerika teadusakadeemia toimetistes, et Jupiter pani oma kunagisel rändel tõenäoliselt toime hävitustöö, mille tagajärjel on meie Päikesesüsteem enamikest teistest seni avastatud planeedisüsteemidest üsna erinev. Greg Laughlin ja Konstantin Batygin Santa Cruzi California ülikoolist väidavad arvutimudelil tehtud uuringu põhjal, et Jupiteri tugev raskusväli tekitas Päikese lähedal tiirutanud materjali – gaasi, tolmu, kivitükkide ja planeetide – seas paraja segaduse, mille tagajärjel suured ja kivised nn super-Maa tüüpi planeedid, mis võisid tiirelda Päikesele lähemal kui Merkuur praegu, langesid Päikesesse ja hävisid. Seetõttu polegi meie Päikesesüsteemis ühtegi planeeti Päikesele lähemal kui Merkuur. Paljudes teistes planeedisüsteemides tiirleb aga tähele harjumuspäratult lähedal mitmesuguseid sh super-Maa tüüpi planeete. Neis süsteemides siis ei ole Jupiteri-suguseid hiidplaneete üldse olnudki või pole need kunagi oma tähele väga lähedale tulnud ja tähelähedased super-Maad on kõik alles. Lauglin ja Batygin kirjutavad veel, et meie Päikesesüsteemi siseplaneedid, maakera nende hulgas, on tekkinud Jupiteri hävitustööst järele jäänud materjalist, mis Jupiteri taaskaugenemise järel uuesti suuremateks tükkideks kokku tõmbus. Kuid et seda materjali oli vähem kui enne, siis ongi need uuemad planeedid, meie maakera nende seas, nüüd väiksema massiga ja üldiselt õhema atmosfääriga, kui sel kaugusel tiirutavad planeedid muidu olema peaksid. Võib siis olla, et päris maakera moodi planeete, mis teadaolevalt võiksid eluks kõige sobilikumad olla, on maailmaruumis suhteliselt vähe, sest paistab, et Jupiteri edasi-tagasi rännak oli suhteliselt erandlik nähtus.
