Hiidkahepaikne oli hilis-triiase suurkiskja
Nüüd sai ta aga tuntuks, sest teadlased avastasid Lõuna-Portugalist ühe iidse järve asupaigast ta fossiile. Ja tuntust ta kahtlemata väärib, sest ta tundub olevat üks oma aja kõvemaid kiskjaid. Ta oli kaks meetrit pikk ja nägi välja natuke salamandri moodi, kes näevad teadupoolest omakorda välja veidi sisalike moodi. Teadlaste sõnul elutses selliseid loomi hilis-triiase ajajärgul jõgedes ja järvedes. Elutses umbes samamoodi kui tänapäeval elutsevad krokodillid, ampsates söögiks peamiselt kalu. Uus kahepaikseliik sai nimeks Metoposaurus algarvensis. Nimest hoolimata ei ole tegu dinosaurusega. Saurus tähendab kreeka keeles lihtsalt sisalikku, kelle moodi Metoposaurus algarvensis oli. Kes Portugali paikkondi teab, see leiab looma nime teisest poolest kaudse viite ka leiukohale. Ürgkahepaikset kirjeldasid teadlased eesotsas Steve Bruchettiga Šotimaalt Edinburghi ülikoolist ajakirjas Journal of Vertebrate Biology.
