Elevantide genoomi sobitati mammutite pärilikkusainet
Enamik mammuteid heitis hinge juba enam kui kümme tuhat aastat tagasi. Sellele vaatamata pole justkui eile surnud isendite leidmine sugugi harukordne. Mammutite peamistes elupaikades jääb tänagi õhutemperatuur vähemalt suurema osa aastast alla vee külmumispunkti. Lagunemisprotsessid on aeglustunud. Igikeltsast ja jääst on moodustunud korjuste ümber neid näljaste kiskjate eest kaitsvaid kookonid. Väliselt suurepärasele seisukorrale vaatamata ei saa sama öelda loomade pärilikkusaine kohta. Isegi kui soodsad tingimused selle paratamatut killustumist pidurdavad ja see pärineb Wrangelli saarel oma liigikaaslastest umbes 6000 aastat kauem elus püsida suutnud loomadelt. Kuigi mõned teadkased on sellegipoolest hellitanud lootust, et mammutite genoomi võimalikult suures ulatuses järjestamisega on võimalik kloonimiskõlbulik genotüüp siiski sünteesida, pole siiani selleks mammutite külmunud rakkudest siiski piisavalt pärilikkusainet eraldatud. Alternatiiv sarnaneb selektiivsele paaritamisele. Ellu äratatava liigi osa geene on säilinud nende elusolevate sugulasliikide genoomis, kelle valikulise paaritamisega on võimalik seeläbi väljasurnud liigi geenide osakaalu järjest kasvatada. Lõpptulemus võiks väljasurnud liiki meenutada vähemalt osaliselt. Kaasaegsed geneetiliselt meetodid võimaldaksid seda teha täpsemini ja kiiremini. Näiteks mammutite tagasitoomiseks kasutataks alusena aasia elevandi genoomi, kuhu sobitataks sobivatesse paikadesse üha uusi mammutitele omaseid pärilikkusaine lõike. USA sünteetilise bioloogia pioneer George Churchi töörühm kasutas selleks mõne aasta eest laiema avalikkuse ette jõudnud lõika-ja-kleebi tüüpi geenide asendamise tehnikat CRISPR-Cas9. Aasia elevandi rakkudes asendati mammutite pärilikkusainega osa geene, mida seostatakse hemoglobiini taseme, nahaaluse rasva hulgaga, kõrvade suuruse ja keha karvasusega. Kuna tegu oli katseklaasis kasvavate rakkudega, on võimatu kindlalt öelda, kas genoom oleks võimaldanud tõepoolest kasvatada osaliselt mammuteid meenutavaid elevante. Küll aga jätkasid rakud asenduste tegemise järel oma tavapärast funktsioneerimist, mis tõotab tehnikale helget tulevikku. Tulemusi pole avaldatud veel teadusajakirjas, kuid Church plaanib seda peagi teha. Maailmas üritab mammuteid tagasi tuua vähemalt kolm sõltumatut töörühma. Isegi, kui see osutub kaugemas tulevikus võimalikuks, tekitab see mitmeid eetilisi dilemmasid, alates sellest, kas selleks kasutatavaid rahalisi ja ajalisi ressursse annaks kasutada ka millekski paremaks, lõpetades tõdemusega, et tume tulevik ootab ka tänaseks kadunud mammutite lähisugulasi – elevante.
