Välisskelett muudab sammu kergemaks
Insenerid on erinevate leiutistega üritanud inimeste kõnnakut ja jalgu täiustada enam kui sajandi. Loodud lahendused on muutunud järjest kõrgtehnoloogilisemaks ja läbimõeldumaks. Kui 1890. aastatel põhinesid need peamiselt kummipaeladel, siis näiteks (kuri)kuulsa Lõuna-Aafrika sprinteri Oscar Pistoriuse jooksulabad koosnevad süsinikkiududega tugevdatud polümeerist, kontakttsemendist ja erineva tihedusega vahust. Kuigi teadlased vaidlevad endiselt selle üle, kas need on tõesti inimjalgadest tõhusamad, näevad sportlased ise neid juba tihti ebaausa eelisena. Selget vahet inimeste poolt kõndimiseks kulutavas energias on märgatud välisskelettide puhul, mis korrigeerivad inimeste kõnnakut aktiivselt, seejuures ise energiat kulutades. Nõnda võib vaielda, kas need täidavad objektiivselt võttes tõepoolest neile seatud eesmärki. Carnegie-Melloni ja Põhja-Carolina ülikooli insenerid eesotsas Gregory Sawickiga esitlevad nüüd põlvsaapaid meenutavaid eksoskelette, mis pakuvad energeetilist võitu tänu deformatsioonienergia tõhusamale talletamisele.  Kui inimene kallutab käimiseks jalga ettepoole, salvestakse sellega tekkiv deformatsioonienergia Achielluse kõõlusesse. Energia vabaneb, kui jalga surutakse vastu maad, mil kand üles tõuseb. Energia talletamiseks ei tohi aga samal ajal sääremarja lihased venida. Nõnda peab inimene kulutama märkimisväärse hulga käimiseks tarvitatavast energiast lihaste venimise takistamiseks. Loodud seade käitub täiendava Achielluse kõõlusena. Kindrast ehk põlvetagusest lohust veidi allapoole kinnitatakse mehaaniline sidur, mis on omakorda seotud deformatsioonienergiat talletava vedruga. Sidur lukustub Achielluse kõõluse venitamisel, mille tulemusel venib ka vedru. Deformatsioonienergia salvestatakse. Energia vabaneb sarnaselt Achielluse kõõluses talletatud energiaga, kui jalga enne sammu tegemist vastu maad surutakse ja kanda tõstetakse Mõlemat jalga välisskeletiga täiendades võib arvestada veidi vähem kui ühe lisakilogrammiga. Samas pakuvad need 5-10-protsendilist energiasäästu, mis on võrreldav nelja kilogrammi kaotamisega. Töörühm nendib, et välisskeletti kandes tuleb hetkel maksimaalse energiatõhususe kindlustamiseks piirduda tasasel pinnal tavapärase käimisega. Samas on nad lootusrikkad, et välisskeleti elektroonikaga täiendamisel ehk nende nutikamaks muutmisega on võimalik kasutada neid ka muuks. Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
