Hollandlaste pikka kasvu võis soodustada suguline valik
Kuigi hollandlaste kiire keskmise kehapikkuse kasvu peamiste põhjustena saab muutuste kiiruse tõttu näha keskkonnategureid – kõrgem elatustase soodustab mitmekülgsemat toitumist ja muudab arstiabi enamikele kättesaadavaks – ei saa geneetika rolli siiski alahinnata. Teadlased on tänaseks leidnud enam kui 180 omaduses suuremat või väiksemat rolli mängivat pärilikkusaine lõiku. Kokku võib geenialleelidega selgitada hinnanguliselt 80 protsenti eurooplaste pikkusest. Pikemat kasvu soodustavate geenide levikule viitab Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes uurinud töö, milles uuriti pea 43 000 hollandlast. Gert Stulp Londoni hügieeni ja troopilise meditsiini koolist leidis kolleegidega, et pikematel meestel on keskmiselt kuni 0,24 last rohkem kui keskmist kasvu ja lühematel rahvuskaaslastel. Vaatamata sellele, et nad said isaks vanemas eas. Samuti oli väiksem võimalus, et nad ei saanud vähemalt enne 45. eluaastat üldse järeltulijaid. Naiste seas olid oma geenide levitamisel aga kõige edukamad keskmist kasvu naised. Töörühm märgib, et pikemat kasvu naised saavad sarnaselt pikematele meestele lapsi vanemana, misläbi on väiksem ka võimalus mitme lapse üleskasvatamiseks. Keskmisest lühemat kasvu naistel on aga veidi kõrgem raseduse katkemise oht. Keskmise laste arvu põhjal võib autorite sõnul oletada, et hollandlaste seas on levinud ka pikemat kasvu tagavad geenialleelid. Samas nendivad nad, et ilma geeniuuringuteta pole võimalik seda kinnitada – pikemate meeste suurema laste arvu võib seletada mitmeti. Oma roll võib olla sugulisel valikul. Sõltuvalt kultuurilisest taustast annaks see naistele aimu meeste võimekusest panustada järeltulijate üleskasvatamisse või nende immuunsüsteemi seisukorrast. Vähemalt on varasemad uuringud vihjanud, et vastassugu peab veetlevamaks pikemat kasvu mehi ja keskmist kasvu naisi. Alternatiivselt pole pikemate meeste järeltulijate arvul pikkuse geenidega mingit pistmist. Näiteks võivad pikemad mehed saada teiste tegurite, näiteks nende karjäärivalikute, tõttu lapsi mitme naisega. Samas tekitab sugulise valiku võimalik roll ka küsimuse, miks ei või trendi näha teistes riikides, näiteks USA-s, mille elanikud paistsid pikkusega silma 18. sajandil, kuid kus on tänapäeval kõige viljakamad keskmist kasvu mehed ja lühikesemad naised. Töörühm näeb põhjusena lühemate naiste pikemat soodsat lapsesaamisperioodi – lühemad naised abielluvad ja saavad esimese lapse varem kui keskmist ja pikemat kasvu naised. Samal ajal eelistavad inimesed partnerit valides vastassoo esindajat, kelle pikkus on tema enda omaga ligilähedane, mis selgitaks keskmist kasvu meeste keskmisest suuremat laste arvu. Samuti võib näha märke, et pikemat kasvu abikaasa eelistamine on ajutine nähtus, mis võib optimaalse kasvuni jõudmisel vaibuma. Vähemalt nähti sellest märke paar aastat tagasi ilmunud töös, kus nenditi, et kuigi Hollandi maakondade vahelised erinevused inimeste kasvus on vähenemas, pole keskmine kasv siiski viimastel aastatel kasvanud.
