Teadlane: LED-lampidele üleminek on pikas perspektiivis paratamatu samm
Siiani on kõrgrõhu-elavhõbelampe kasutatud peamiselt suurtes tööstushoonetes, aga ka parkide ning tänavate valgustamisel. Elektroskandia Baltics OÜ energiasäästlike lahenduste valdkonna juht Ivar Kurg on hinnanud, et selliste lampide osakaal võib Eestis olla veel vähemalt 25 protsenti kõikidest töötavatest lampidest. Kas aga üht tüüpi pirnide tootmise keelustamine kaalub üles keskkonnale avaldatavat survet, eriti juhul, kui kõik peavad oma senised tänavavalgustid välja vahetama?  TÜ optika ja spektroskoopia vanemteadur Valter Kiisk leiab kõiki asjaolusid, sealhulgas keskkonnamõju ja majanduslikku tasuvust arvesse võttes, et tõenäoliselt ei ole forsseeritud üleminek mõistlik. Pikemas perspektiivis ta siiski tahkisefüüsikalisele lahendusele ehk LED-lampidele valgustuses alternatiivi ei näe. “Üks üsna põhimõtteliselt vastuoluline aspekt on veel: lambid, mis on ülihea valgusviljakusega, näiteks madalarõhulised naatriumlambid, annavad pigem monokromaatset valgust. Samas väga hea valge spektriga lambid ehk paremad LED-lambid pole jällegi maksimaalselt efektiivsed. Ehkki valgusviljakus on kehvem, võib naturaalse spektriga valge valguse käes olla nähtavus ikkagi parem,” selgitas Kiisk. Kõrgrõhu-elavhõbelamp tema teada siiski eriti loomulikku spektrit ei oma ning jääb lisaks LED-ile alla nii valgusviljakuse kui ka eluea poolest. Samas tekib küsimus, mille poolest on uut tüüpi pirnid, näiteks juba laialt kasutatavad LED-id ja nende tootmine keskkonnale vähem kurnavad? Kiisk toob siinkohal välja, et elavhõbedat LED-lampides ei ole, kuigi muid, vähemal määral toksilisi elemente võib sealt leida, nagu kirjeldab üks selleteemaline uurimus. “Väidetavalt omab märgatavat keskkonnamõju ka soojust hajutava alumiiniumist radiaatori tootmine, mille peale võimsad LED-id tehakse. Samas LED-lampide pikk eluiga muidugi oluliselt tasandab neid mõjusid,” lausus Kiisk.
