Alam-Pedja looduskaitsealalt avastati uus sääseliik
Uus sääseliik kirjeldati Alam-Pedja looduskaitsealalt püütud materjali põhjal, kuid tema teadaolev levila ulatub Põhja-Soomeni. ERR Novaatorile antud intervjuus märkis Eesti maaülikooli zooloogia osakonna juhataja kt Olavi Kurina, et suure tõenäosusega leidub seda liiki lisaks Soomele ka Venemaal. „Olukorra teeb huvitavaks ja intrigeerivaks asjaolu, et morfoloogiliselt hästieristuva liigi siiani sekveneeritud DNA järjestused ei erine kuigivõrd lähisliigi omadest,“ selgitas Kurina. Praegu teadaolevalt on järjestatud sääseliikide kolm geeni ja ei saa välistada, et mõnede muude järjestuste puhul on see eristus tunduvalt suurem, selgitas Kurina. Kui kaks liiki esinevad koos ühes areaalis, on valikusurve tugev, et muutuksid sääskede morfoloogilised tunnused. Kurina lisa, et samas artiklis kirjeldatud teise selle sääseperekonna liigiga, N. jabalmoussae (Liibanonist) on olukord aga vastupidine: väliselt väga sarnased liigid eristuvad hästi geneetiliste tunnuste põhjal. „Uus liik inimesi ei ründa ja tema vastsed toituvad seentest,“ rääkis Kurina. Eestis on kokku ligikaudu 1500-2000 liiki sääski. Neist inimesi ründab ligikaudu 30-50 liiki sääski. Inimesi ründavad ainult pistesääskede, mõnede habesääskede ja kihulaste sugukondadesse kuuluvad sääsed. Kuidas uue liigi määramine käib? Kirjeldamise tarvis püütakse putukaid püünistega. Seejärel sorteerivad spetsialistide need liikide kaupa, määratakse liigid ning selle käigus kirjeldavad ka uue liigi. Uue liigi kohta saadud informatsiooni vahetatakse ja võrreldakse ka kolleegidega üle maailma. Nii käis see ka sel korral. Seda, et Eestis uus putukaliik kirjeldataks, ei tule just iga päev ette. Kokku on seda viimase pooleteise sajandi jooksul juhtunud üle 50 korra. Nendest ligi kümmekonda on kirjeldanud Eesti päritolu teadlased. „Viimati kirjeldati Eestimaal ringilendavat või sibavat putukat teadusele uuena ligi 15 aastat tagasi,“ lisas Kurina. Uuringu tulemused avaldati zoosüstemaatika ajakirjas ZooKeys ning töörühma kuulusid lisaks Olavi Kurinale Tartu ülikooli teadlased Erki Õunap ja Kadri Põldmaa.
