Nädala keskpaik toob tähesaju
Lüriidide meteoorisadu kirjeldati hiinlaste poolt juba 27 sajandi eest, muutes selle vanimaks kirjalikult ülestähendatud meteoorivooluks. Kuigi 687 aastat e.m.a nähtud sadu võrreldi taevast langeva vihmaga, paisub lüriidide tähesadu meteooritormiks haruharva. Kui tavaliselt võib öösel pärast kella kahte tunnis näha paarikümmet langevat tähte, siis 1982. aastal võisid Põhja-Ameerikas elavad inimesed näha tunnis kuni saja meteoori jälgi. Esimestel öötundidel tasub võimalikult paljude langevate tähtede nägemiseks otsida taevalaotusel Lüüra tähtkuju, mis tõuseb kirdes kella 21 paiku. Lüüra on hõlpsasti leitav ereduselt viienda tähe Veega abil. Keskööks tõuseb radiant piisavalt kõrgele et tähtkuju suunast lähtuvad meteoorid jätaksid nähtava jälje üle terve taevalaotuse. Meteooride keskmine langemiskiirus on ligikaudu 46 km/s.  Lüüra tähtkuju tähistatud valge noolega. Stellarium Kuigi meteoorivoolu tipphetk on neljapäeva öösel, tasub pilk taevasse suunata juba päev varem. Ilmateate kohaselt peaks olema mõlemad ööd Eestis vahelduva pilvisusega. Internetis võib tähesadu jälgida Sloohi veebiobservatooriumi vahendusel ERR Novaatoris 23. aprillil alates kella 03.00st.   Meteoorisadu tekitavad Maast viimati 1861. aastal möödunud perioodilise komeedi C/1861 G1 Thatcher tuumast Päikesele lähenedes eraldunud kiviräbu ja tolmuterad. Järgmisel korral külastab sabatäht Päikesesüsteemi siseosa aastal 2276.
