Vene kosmosegekod näitasid sisalike mängulist külge  
Järeldused põhinevad 2013. aasta aprillis Roskosmose poolt 30 päevaks orbiidile saadetud Bion-M1 satelliidi pardal tehtud videosalvestistel. Gekode, hiirte, tigude, liivahiirte ja kaladega mehitatud tehiskaaslase abil loodeti uurida mikrogravitatsiooni mõju loomade organismi talitlusele. Kuigi tehnilise tõrke tõttu hukkusid enamik hiirtest ning kõik kalad ja liivahiired, naasid gekod (erinevalt oma eelmisel aastal loomade paaritumise uurimiseks saadetud suguvendadest) elusalt ja tervelt Maale.  Missiooni käigus tuli aga vahetult pärast raketi starti ühe geko kaelarihm lahti ja see hakkas aeglaselt nende eluruumis ringi hõljuma. Salvestitelt võib näha, kuidas loomad objekti esmalt ettevaatlikult vältisid. Aja möödudes hakkasid gekod seda aga nende haardeulatusse sattudes ninaga müksama ja vaatasid siis huviga, kuidas see neist eemale triivis. Vene teadlased välistavad võimaluse, et loomad pidasid kaelavõru toiduks. Gekod suhtusid automaatse söötja poolt sektsiooni paisatud ussikestesse nähtavalt teistmoodi. Loomad sõid vaid eluruumi seinte külge klammerdunud vaklu, kuid ignoreerisid nende mikrogravitatsiooni abil ringi hõljuvaid liigikaaslasi. Mõnede gekode iseloom näis olevat tunduvalt mängulisem. Näiteks 39,4 protsenti mänguepisoodidest võis kanda geko nr. 5 arvele. Kuid isegi kõige lõbujanulisemad gekod tüdisid reisi lõpuks kaelarihmaga mängimisest. Autorid kirjutavad selle mängu „igavaks muutumise“ arvele. Sellele vaatamata võib mänguepisoode pidada esimeseks kindlaks tõendiks, et gekod on üleüldse mänguks võimelised. Eelnevalt on mängu kui sellist täheldatud krokodillide puhul. Mängu puudumist on eelnevalt gekode puhul selgitatud nende külmaverelisusega, mis ajendab loomi kulutama energiat vaid otseselt elus püsimiseks tarvilikele tegevustele. Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Ethology.
