Kilgi iseloom kujuneb välja ajapikku
Niisuguseid sarnasusi ja erinevusi inimeste ja putukate vahel võib välja lugeda Inglismaa Exeteri ülikooli hiljutisest uuringust, millest annavad autorid teada ajakirjas Behavioural Ecology. Tom Trengenza ja ta kolleegid uurisid kilke, täpsemalt maakilke. Nii et need järeldused käivad küll siis ka eelkõige kilkide, mitte ilmtingimata kõigi putukate kohta. Uuringuid tegid nad Hispaanias, kus elab maakilke rohkesti. Nad seadsid niidule üles 140 videokaamerat, millega kilkide elu jälgisid. Nad püüdsid putukaid ka kinni, märgistasid ära, tegid nendega katseid, lasksid uuesti vabadusse, püüdsid mõne aja pärast uuesti kinni, tuvastasid märgituse järgi identiteedi ja tegid uusi katseid. Katsetes püüti kindlaks teha kilkide nn isiksuse omadusi. Niivõrd kui putukate puhul isiksuse omadustest sobib rääkida, aga individuaalseid erinevusi nende vahel siiski tõepoolest on ja teadlaste sõnul ei käitu ükski kilk ühegi teisega täpselt ühtemoodi. Selguski siis, et need isiksuseomadused on kilkidel nooremas põlves muutlikumad. Ajapikku aga stabiliseeruvad. Selgus ka, et vanemaealise kilgid käivad noorematest sagedamini oma urgudest väljas,, laias maailmas aktiivselt oma asju ajamas. Tregenza sõnul aitavad uurimistulemused putukate elu paremini mõista ja loodetavasti oskame seeläbi neid ka vajaduse korral paremini kaitsta.
