Austria teadlased lõid biolagunevaid tehisveresooni
Blokeeritud veresoonte asendamiseks kasutatakse tänapäeval enamasti inimese enda veene ja artereid. Kunstmaterjalidest loodud soonte sisepind on nende looduslikest analoogidest karedam. Tihti tooks see kaasa asendussoonte ahenemise, mis muudab riskantse operatsiooni sisuliselt tarbetuks. Viini tehnikaülikooli ja meditsiiniülikooli teadlased leidsid, et sarnast probleemi ei teki termoplastiliste polüuretaanide hulka kuuluvatest molekulikettidest valmistatud soontega. Tehisveresoonte valmistamiseks keerutatakse elektriväljas polümeere sisaldavat lahust, mille tulemusel saadakse ülipeened kiud, mis keritakse omakorda sobivas suuruses pooli ümber. Kuna sooned on kergelt poorsed, rikastatakse veresoonte seinu pärast nende organismi siirdamist aja jooksul kasvufaktoritega. Molekulid ergutavad omakorda keha enda rakkude liikumist ja nende koloniseerimisprotsessi. Helga Bergmeisteri töörühm leidis rottidega tehtud katsetes, et kuue kuuga olid tehisveresooned keha kudedega täielikult lõimunud ja muutunud seeläbi selle loomulikuks osaks. Kudesid uurides ei täheldanud töörühm põletikku ega veresoonte ahenemist. Bergmeistet loodab, et tehisveresoonte kasutamine võimaldab teha rohkem šunteerimise operatsioone. Ent kuna hetkel on katseid tehtud vaid rottidega, võtab lahenduse elujõulisuse kontrollimine aega veel paar aastat.
