Kahekordne laamalangus pani India kihutama
India on tegelikult endise hiigelmandri Gondwana tükike, mis umbes 120 miljonit aastat tagasi, kui Gondwana lagunes, hakkas läbi suure ookeani põhjapoole triivima. Geoloogid on välja uurinud, et alguses liikus India laam edasi üsna mõõdukas tempos, umbes viis sentimeetrit aastas, aga 80 miljoni aasta eest kukkus see ühtäkki lausa meeletult kihutama. No mitte küll tavamõistes kihutama, aga ikkagi on 15 sentimeetrit aastas kaks korda suurem kiirus, kui tänapäeva kõige kiirem laam on suutnud arendada. Kihutamine kehtis 30 miljonit aastat, kuni India lõpuks Euraasiaga kokku põrkas ja Himaalaja üles kergitas. Nüd on ameerika teadlased pakkunud välja selgituse, miks Indial korraga nii kiire hakkas. Oliver Jagoutz Massachusettsi tehnoloogiainstituudist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Geoscience, et selle põhjustas India kahekordse jõuga põhja poole tõmbamine. Laamu paneb liikuma see, kui ühe laama serv vajub teise laama alla ja sukeldub maakera vahevöösse. Nõnda tekib nn subduktsiooni vöönd, mis hakkab naabruskonna maalahmakaid enda poole tõmbama. Jagoutz ja ta kolleegid väidavad Himaalajast kogutud kivimiproovide dateerimise põhjal, et umbes 80 miljonit aastat tagasi moodustus Indiast põhja pool korraga kaks subduktsiooni vööndit, mis asusid siis ühisel jõul India laama enda poole tõmbama. Teadlased arvutasid välja, et need kaks vööndit olid just täpselt nii laiad ja teineteisest parajasti nii kaugel, et nende tõmbejõud kahepeale tõepoolest lausa kahekordistuski.
