Valge kirmetis tuleb poorsele šokolaadile
Ei ole teadlasigi see küsimus rahule jätnud ja nad ongi juba aastaid tagasi välja selgitanud, et see valge kord tekib vedelast rasvast, mis kerkib šokolaaditüki pinnale, et seal kristalliseeruda. Nüüd on rühm teadlasi eesotsas Svenja Reinkega Saksamaalt Hamburgi tehnikaülikoolist põhjalikumal uurinud, kuidas see nähtus ikkagi täpselt kulgeb ja kuidas seda miljonite šokolaadisõprade rõõmuks ära hoida. Nad segasid kokku kakaojahu, piimajahu, suhkrut ja kakaovõid. Nii nagu šokolaadi tegemisel kombeks ongi ja valgustasid siis saadud segu võimsate röntgenkiirtega, et näha, mis seal sees täpsemalt toimub. Toimuma hakkas siis, kui teadlased lisasid segusse ka mõne tilga päevalilleõli. Päevalilleõli on vedel rasv ja see hakkas kohe šokolaadis leiduvate imepisikeste pooride ja pragude kaudu liikuma. Mõne tunni pärast oli õli ka šokolaadi pehmemaks teinud. Seepeale kiirenes õli liikumine veelgi. Reinke järeldab kolleegidega ajakirjas Applied Materials & Interfaces, et šokolaaditootjad peaksid püüdma šokolaadi poorsust vähendada, kui tahavad, et seda paljude jaoks ebameeldivat valget kirmetist šokolaadi pinnale ei tuleks. Kasuks tuleb ka šokolaadis sisalduva vedela rasva hulga väiksena hoidmine. Seda saab teha ka igaüks ise, kui hoiab oma šokolaadivarusid jahedas, kuid mitte liiga külmas. Kui otse välja öelda, siis kõige parem šokolaadi hoiutemperatuur on +18 °C.
