Kolmandik Vana-Egiptuse loomamuumiatest võivad tühjad olla
Kui inimeste palsameerimise eesmärgiks oli nende keha säilitamine eluks teispoolsuses, siis loomamuumiad leidsid enamasti rakendust jumalatele mõeldud ohvriandidena. Loomamuumiate ostmist ja preestritele matmiseks andmist võib võrrelda tänapäeval kabelites ja kirikutes küünla panemisega. Tulemused viitavad Manchesteri ülikooli egüptoloogide sõnul, et nõudlus loomamuumiate järele kasvas Kreeka-Rooma perioodil hüppeliselt, vahendab BBC. Teadlased valgustasid uurimuse tarbeks röntgeniga läbi kokku rohkem kui 800 väidetavat muumiat, mis oleksid pidanud sisaldama muu hulgas kasse, krokodille ja iibiseid. Töörühm leidis, et tänaseni hästi säilinud loomasäilmeid leidub vaid kolmandikes muumiates. Sama sageli nähti osaliselt säilinud loomset materjali. Igas kolmandas muumias ei leidunud loomaluid aga üldse. Selle asemel kasutati neile pärismuumiale omase vormi andmiseks papüürust, muda ja oksi. Mõnikord lisati ka näiteks sulgi ja munakoori. Töörühma sõnul ei pruukinud olla siiski tegu toonaste palsameerijate suurejoonelise pettusega. Palverändurid võisid sellest ise teadlikud olla. Pärisloomade asemel sümboolsete ohvriandide kasutamine võis olla paratamatu ja tingitud sobilike loomade ja lindude nappusest. Teadlaste hinnangul tapeti ja palsameeriti Vana-Egiptuses kuni 70 miljonit looma.
