Mikrobioomi alusel saab inimesi tuvastada
Sarnaste küsimustega on pidanud juba rinda pistma inimeste genoomi uurimisega tegelevad teadlased. Kahe aasta eest suutsid informaatikud viia kokku viie anonüümselt rahvusvahelises geeniuuringus 1000 Genoomi osalenud inimese geeniandmed nende õige nimega. Lisaks pärilikkusainele läks tarvis vaid uurimisaluste vanust, elukohta ja perekonnanime sisaldanud andmebaasist pärinevaid andmeid. Kui inimese genotüüp annab aimu tema erinevatest haigusriskidest, mis võiks huvi pakkuda näiteks kindlustusfirmadele, siis mikrobioom peegeldab otseselt nende tervislikku seisundit, rassi ja toitumisharjumusi. Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes ilmunud töös võttis Harvardi ülikooli biostatistik Eric Franzosa kolleegidega aluseks Inimese Mikrobioomi Projekti käigus roest, süljest, nahalt ja mitmetest teistest kehapiirkondadest ühe kuu vältel 242 inimeselt kogutud proovid. Töörühm kasutas traditsioonilisi arvuti algoritme, et leida analüüsiandmetest mikrobioomi vähem muutuvad osad, mille alusel omistati igale inimesele unikaalne kood. Franzosa leidis, et koodi alusel oli võimalik indiviide tuvastada 80-protsendilise täpsusega ka aasta hiljem kogutud proovide põhjal. Töörühm märgib, et kuigi hetkel on võimalus proovidest tuletatava teabe pahatahtlikuks kasutamiseks suhteliselt väike, võib see mikrobioomi uuringute arvu kasvades tekitada siiski teatavaid privaatsusega seonduvaid probleeme. Mikrobioom võib edasi anda delikaatset informatsiooni, mida inimene ise avaldada ei taha, näiteks mõne suguhaiguse põdemist.
