Aastaaegade vaheldumist saadavad muutused geenide avaldumises
Ajakirjas Nature Communications avaldatud uurimuses analüüsiti enam kui 16 000 eri poolkeral elava inimese vereproovi. Geeniaktiivsuse välja selgitamisel lähtuti veres leiduvate informatsiooni-RNA molekulidest. mRNA-d võib käskjalana valkude kodeerimise eest vastutavate geenide ja seda ellu viivate ribosoomide vahel. Muu hulgas leidis töörühm, et talvekuudel muutusid aktiivsemaks 147 immuunsüsteemi tööd mõjutavat geeni. Viimase tulemusel oli ka põletikuline reaktsioon kudedes tugevam. Seevastu suvel paistis oma aktiivsusega silma geen ARNTL. Eelnevates närilistega tehtud katsetes on seostatud pärilikkusaine lõiku põletikulise reaktsiooni alla surumisega. Töörühm märgib, et kokku langes aastaaegade vaheldumisega kokku muutused 5136 geeni avaldumises. Cambridge'i ülikoolis töötav Chris Wallace nendib kolleegidega, et hetkel pole veel kindel, kas immuunsüsteemi tööd reguleerivad geenid muutuvad aktiivsemaks nakkuste tõttu või toimub see juba ennetavalt. Nii või teisiti võib see tõsta näiteks südamehaigustesse haigestumise riski. Seda mõjutavate teguritena on nähtud külma otsest mõju ja südamele avaldatava koormuse kasvu. Üha sagedamini seostatakse seda aga ka põletikulise reaktsiooniga. Viimase rollile on juhitud tähelepanu ka autoimmuunhaigusi käsitlevates uurimustes. Wallace leidis, et sarnast mustrit võis näha nii Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias ja Iirimaal. Lähisekvatoriaalse kliimaga riikides nagu Gambias muutusid immuunsüsteemiga seonduvad geenid aktiivsemaks aga vihmaperioodil
